Kas Ruhnu karu maise teekonna lõpetas püssikuul? (6)

ANNAB NIIDIOTSA: Värvika natuuriga Ruhnu poepidaja Vitali Gerne näeb karu võimalike tapjatena Järvamaa mehi.
Foto: LAURI KULPSOO, POSTIMEES

Kui seni teadaolevalt ujus 2006. aastal jääpangal Ruhnu saarele eksinud karu üle mere tagasi Lätti, siis hiljuti ilmunud raamat väidab, et saarel pool aastat seigelnud karu leidis otsa hoopiski püssikuuli läbi.

 

Maikuus ilmunud raamatus “Saladuslikud Eesti väikesaared” märgitakse Ruhnu saare ajalugu käsitlevas ülevaates, et kinnitamata andmetel lasti Ruhnu karu maha. Mingeid täpsustusi ega viiteid allikale üllitise autorid Arne Maasik ja Peeter Pill oma väite toetuseks lugejale ei paku, samas aga ei viita ka teistele võimalikele versioonidele.

Saarte Häälele ütles raamatu teksti autor Peeter Pill, et viibis raamatu tarvis materjali kogudes Ruhnul mitu päeva ja on seal kuuldud lugude põhjal veendunud, et karu ei ujunud saarelt kuskile, vaid lasti maha. Rohkemat Pill täpsustada ei soovinud.

Ruhnu elaniku Priit Meeritsa sõnul puudub igasugune tõestus selle kohta, et karu oleks saarelt lahkunud. “Oleks Läti rannikul delegatsioon ta vastu võtnud, siis võib öelda, et jõudis Läti rannikule,” pidas Meerits lugusid Kuramaalt leitud karujälgedest tõendusmaterjalina ebapiisavaks.

Meerits soovitas tähelepanu pöörata ühele seigale, mis kaudselt viitab karu tapmisele. “Kui mingi ajani Ruhnu naised pelgasid karu ega julgenud eriti metsa minna, siis äkki hakkasid nad julgelt metsas ringi liikuma,” rääkis Meerits. “Mingite ebamääraste oletuste peale midagi sellist ei juhtu. Kui nad metsa läksid, järelikult pidi neil olema rohkem infot tagataskus.”

Kui Saarte Hääl Meeritsalt küsis, kas ta teab, kes karu maha laskis, vastas saareelanik: “Ei  kinnita ega lükka ümber.”

Värvika natuuriga Ruhnu poepidaja Vitali Gerne näeb karu võimalike tapjatena Järvamaa mehi. “Seda peaksite küsima nende Paide ja Türi jahimeeste käest, sest nemad olid viimased, kes siin seda aktsiooni korraldasid,” rääkis kaupmees. “Ma juhtusin metsas olema see hetk, kui koer tegi häält ja oli ilmselt hakanud karu ajama, ja siis käis saare edelaotsas üks vindipauk ja oligi rahu majas.”

Gerne sõnul ei rääkinud Järvamaa jahimehed õhtul laeva juurde tulles mitte kellegagi. “Vaikselt istusid laeva, läksid minema ja oligi kõik.”

Gerne hinnangul on karu tapmise mahasalgamine mõistetav, sest keskkonnakaitsjad hakkasid karu küttimise vastu häält tõstma, mispeale oli lubatud loom vaid elusalt kinni püüda. Kuigi karule viidi söödakohta meekärgi, kala ja vilja ning söögipuudus teda ei vaevanud, hoidsid liivarannale üha uuesti tekkivad karu jäljed inimesi sealt eemal. Ka sipelgapesi oli mesikäpp rüüstanud.

Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimees Mati Hõbemägi ütles, et karu mahalaskmise juttu on ta kuulnud varemgi ja usub seda. Küll aga ei pea ta tõenäoliseks,  et looma lasid maha Paide ja Türi mehed. “Nad oleks kindlasti selle välja rääkinud, me omavahel räägime kõik jutud ära.”

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et ta on Ruhnu karu saatuse kohta kuulnud igasugu lugusid, kuid mitte looma mahalaskmise versiooni. “Alati tuleb eristada, mis on tõestisündinud asjad ja mis on jahimehe jutud. Jahimeeste hulgas on igasuguseid naljahambaid, kes õli tulle viskavad.”

Ruhnu elanik Riina Kaljulaid ütles, et ka tema on kuulnud karu mahalaskmise juttu, ent ei usu seda. “Mina usun seda, et ta läks ära,” lausus Kaljulaid, kelle sõnul ei saaks karu tapmise lugu Ruhnus saladuseks jääda. Naise sõnul leidub alati inimesi, kel meeldib võõrastele igasuguseid naljajutte rääkida. “Siin elas kunagi üks mees, kes lasi hommikul väljamõeldud jutu lahti ja ootas, kuidas jutt nädala pärast tagasi tuli,” viitas Kaljulaid, kelle sõnul aitavad lood igavat elu põnevamaks muuta. “Abrukal on vist selline ütlus, et midagi peab hammaste vahel olema, kui leiba napib.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 922 korda, sh täna 1)