Turismiinfokeskuses on suviselt kirju

KÜSIMUSED SAAVAD VASTUSED: Turismispetsialist Kristina Mägi näitab Saksamaalt tulnud Silkele Kuressaare kaardil õige tee kätte.
Foto: Kristiina Maripuu

Raekojas asuv Kuressaare turismiinfokeskus (TIK) saab turistidele abiks olla väga erinevate küsimuste lahendamisel, nagu selgub ka MTÜ Visit Saaremaa turismispetsialisti Kristina Mägi vastustest.

Millise hinnangu saab anda tänavusele turismisuvele?

Väljas valitsev suvi mõjutab väga otseselt ka turismisuve. Kuna selle aasta suvi on olnud võrdlemisi jahe, ei saa kiita ka ülihead turismihooaega. Kaugemalt tulijaid ilm ja suvesoe väga ei mõjuta. Nemad on oma lennukipiletid ja majutused pikalt ette ostnud ja reisiplaane ilma tõttu naljalt muutma ei kipu. Küll on aga ilm määrav tegur eestlaste ja lähemalt tulijate reisiotsuste langetamisel. Kui ilmaennustus lubab kasinad 15 kraadi sooja ja lausvihma, siis ei taheta väga puhkusereisile sõita. Ka majutusasutustelt on tulnud tagasisidet, et eestlased ja lätlased kipuvad oma broneeringuid üsna viimasel minutil tühistama, kui on näha, et ilm on pigem nadi. Viimasel paaril nädalal on ilmad paremaks läinud ja aktiivsemat liikumist on näha nii turismiinfokeskuses kui ka linnapildis.

 Milline on turismiinfokeskuses tavaline päev?

Päevas käib turismiinfokeskusest läbi 100–130 inimest ja nädala jooksul umbes 20–30 riigi esindajaid. Päevad TIK-is ei ole ühesugused, sest ka turistid ei ole ühesugused. Töö on täis ootamatusi ja turistid on oma küsimustes väga leidlikud. Tihti ei piirdu nad ainult turismi teemadega. Läbi aastate oleme pidanud otsima lahendusi nii puu seest leitud granaatide kahjutuks tegemiseks, majade elektriühenduse taastamiseks kui ka kadunud omaste või silmarõõmude leidmiseks.

 Millised on turistide eelteadmised Saaremaast?

Eelteadmised on väga erinevad. Mõni turist teab väga täpselt, kuhu ta minna tahab, teine ei tea Saaremaast mitte midagi. Kõige sagedasemad valearusaamad on seoses vahemaade, transpordi ja spaadega.

Sageli arvatakse Saaremaa olevat väikesaar, mille ühest otsast teise sõidab jalgrattaga paari tunniga. Heal juhul tullakse enne rattamatka algust turismiinfost nõu küsima, halvimal avastatakse Salmel, et vahemaad on oluliselt pikemad, kui arvatud, ja keeratakse tagasi. Vanemate turismikaartide peal on näha Mõntu–Ventspilsi laevaliin. Ilma põhjalikuma kontrollita lülitavad turistid selle oma reisikavasse ja on üsna nukrad, kui kohapeal selgub, et viimane laev läks üheksa aastat tagasi. Sageli arvatakse sedagi, et Kuressaarest saab laevaga Pärnusse sõita.

Välisturistidel on tihti eksiarvamus, et spaade teenuseid saavad kasutada ainult need inimesed, kes ööbivad spaahotellides.

 Mille vastu kõige suuremat huvi tuntakse?

Aastatetaguse ajaga võrreldes on majutuse otsijaid oluliselt vähem. Reeglina on selles vallas eeltöö kodus tehtud. Palju tuntakse huvi vaatamisväärsuste, söögikohtade ja ürituste vastu. Number üks küsimus on “Kas teil Kuressaare/Saaremaa kaarti on?”.

 Milliseid ootamatusi või humoorikaid seiku on tänavu ette tulnud?

Hispaania perekond käis hiljaaegu turismiinfost uurimas, kus Saaremaal see vulkaan on. Tegelikult otsiti Kaali kraatrit. Või kas oskate kaardile paigutada turismiinfokeskusest küsitud kohanimed, nagu Kalasaare, Küresaare, Vaitsu, Virtzüü, Kurvastu, Kuusnooma, Pagna, Salima, Kudšape, Pärnüü, Ermaste, Iuumaa?

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 98 korda, sh täna 1)