Dokker suhtleb ühtviisi mere ja meremeestega

ÜLEVAADE SADAMAST: Toomas Randmets kutsus fotograafi oma “töökabinetti” kraanajuhi tegemisi jäädvustama.
Foto: EGON LIGI

Toomas Randmets on Roomassaare sadamas dokkerina töötanud juba ligi 25 aastat.

37 aastat tagasi Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetanud Toomas Randmets sooritas 1980. aastal edukalt sisseastumiseksamid Tallinna riiklikku merekooli. Õppimine raskusi ei valmistanud, ometi otsustas ta kooliga hüvasti jätta.

“Esimesel kursusel olin puhas viiepoiss. Õppimisega nägin aga kurja vaeva. Sain aru, et see kool pole mu jaoks. Saaremaale tagasi tulles alustasin vetelpäästjana. See oli aga hooajatöö. 1982. aastal lugesin kuulutust, et Roomassaare sadamasse vajatakse dokkerit. Meretöö oli hingelähedane. Tulin kohale ja mind vormistatigi tööle,” meenutab Randmets.

Tropib, laadib ja lossib

Dokker on töömees, kes peab tundma seadmeid, oskama kraanaga töötada, troppida, laadida ja lossida. Esialgu suunatigi õpihimuline noormees kraanajuhtide kursustele.

“Valikuvõimalusi oli tollal rohkemgi, aga merelähedus tõmbas. Kui avanes võimalus laevale tööle minna, ei mõelnud  kaua. Saare Kaluris sain tööd teadusliku uurimise laeval nimega Marina,” räägib Toomas.

Kooperatiivide loomise ajal otsustasid laevapere liikmed aluse ära osta ja selle ümber ehitada. Algul tegeles Toomaski ühes Tallinna tehases vana laeva renoveerimisega, kuid peagi pidas targemaks Roomassaarde naasta.

Elu läks vana rada edasi, kuni ühel päeval otsustas seltskond saarlasi kalalaeva osta, et kalapüügiga tõsisemalt tegelema hakata. “Riias müüsid hiidlased ühte traallaeva. Ostsime selle ära. Peagi tekkisid osanike vahel arusaamatused, kus raha mängis peamist rolli. Otsustasin lahkuda. Parvlaev Tehumardi vajas motoristi. Minust sai jällegi laevamees,” vaatab Toomas ajas tagasi.

Suure väina voorimehena tegutses Kuressaare mees  mõne aasta. Roomassaare tõmbas, sadamatöö oli saanud rohkem südamelähedaseks. “Kui koht vabanes, tulin tagasi. 35 aastat tagasi alustasin. Vahepeal tegelesin muude asjadega. Dokkeristaaži tuleb ligi veerandsada aastat.”

Aastakümnetega on dokkeri töö muutunud. Varem oli rohkem puistekaupa. Saaremaale veeti laevadega suurtes kogustes mineraalväetist ja kivisütt. Troppimist oli rohkem. “Silikaatpaneelid, suhkru- ja soolakonteinerid, oli veel muud kaupa,” loetleb dokker.

Nüüd on puistekauba kogused väiksemad. Toomas nimetab soola, mida talvel teedele puistatakse, ja killustikku. Välja veetakse suurtes kogustes puitu, hakkpuitu ja turvast.

“Kõige vaiksem periood oli 1990. alguses. Siis teenindasime kuus ainult ühte või kahte laeva. Laevad olid väiksemad, võttes peale kuni tuhat tihumeetrit puitu. Praegu laaditakse peale 2000–3000 tihu ja rohkemgi. Juulis sildus meie sadamas 12 kaubalaeva, tavaliselt on see arv suurem.” Mineraalväetis lossiti laevast kohe autodele, kivisüsi aga tihti kai peale. “Autosid oli vähe ja need olid väikesed. Kivisüsi pandi kaile ja kuhjati pikaks vaaluks. Järgnevatel päevadel veeti see tellijatele,” meenutab Toomas.

Pakaselistel talvedel külmus akvatoorium kinni. Jää ei võimaldanud laevadel sadamasse siseneda. Mõned head aastad tagasi soetati sadama tarvis pukser Panda ja nüüd saavad laevad ka talvel kai äärde ja siit tagasiteed alustada.

Laevamehed hindavad

Aluse lossimise ajal saavad meremehed tutvuda Kuressaarega. Muljeid on nad varmad vahendama. “Ükskord sain jutule vene mehega, kes oli käinud Rae poes. Ta ütles, et oli näinud vanemat daami, kes oli ostukäru kaupa täis ladunud. Samas kurtis, et oma palgast ei suuda ta palju osta. Ütles ka, et Eestis on kõik korras ja puhas, inimesed sõbralikud,” tuletab Toomas meelde.

Veel oli huvitav vestlus sakslasest pensionäriga, kes oli aprillis mereretke kodusadamast alustanud ja külastas ka Roomassaaret. Tähelepanuväärne on seegi, et üha rohkem laevu sõidab mugavusriikide lipu all. Toomase sõnul näeb Soome, Rootsi või Saksa lipu all sõitvaid aluseid Roomassaares üha harvemini.

Toomas Randmetsa hinnangul on töö vaheldusrikas. Mehel endal on kalapaat ja purjekas. Tänavu külastas ta purjekaga Ruhnu saart.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 624 korda, sh täna 1)