Kujutlusvõime rännak flamenko kirglikel radadel


Täna, 4. augustil kell 21 on Kuressaare kultuurikeskuses XXIII Kuressaare kammermuusika päevade kontserdil “Eksootilised promenaadid” taas võimalik kogeda inimlike hingetormide ja tuliste kirgede kaskaadi. Etenduse “Noches de Flamenco”, mis pakub nii kuulamis- kui ka vaatamisnaudingut, annab ehedalt autentne flamenkogrupp Hispaaniast, kes esitavad  traditsioonilise kava tientos-tangost kuni bulería´ni.

Üks tänase õhtu artistidest, kitarrist José Luis Montón, kes on ka grupi kunstiline juht, oli rõõmsa meelega nõus vastama mõnele küsimusele.

Õige tunne flamenko puhul, see “miski” – kas võib öelda, et see on tänapäeval ikka samasugune kui minevikus? Või on see iga kord erinev?

Ma usun, et oma olemuselt on see sama, nagu on sarnased ka flamenko poolt võlutute motiivid. Flamenko on nomaadilise, marginaalse ja alternatiivse kultuuri kaunis segu, mis peegeldab iha, ärevust, lootust ja ka mustlashingede kooskõlasid. Muusika võib ajas muutuda, aga mitte tundmused selle kunsti osas.

Kui flamenko su ellu tuleb, on ta seal igavesti – on see õige?

Flamenko on elustiil. See nõuab julgust, aga flamenkoartistidel on sageli pikem karjäär kui teistel artistidel. Olulisim osa flamenkos on kirg. Asi pole ainult tehnikas, vaid ka emotsioonides: kui sa seda ei tunne, siis ei suuda sa seda ka väljendada. See peab tulema südamest ja kui ta juba kord tuleb, siis kestab ta seal igavesti – just nii, nagu sa ütlesid.

Äkki mõni sõna tervituseks XXIII Kuressaare kammermuusika päevade publikule?

Oleme väga põnevil , olles esimest korda Eestimaal! Loodame tõesti, et “Flamenko öö” etendus on teie kaunil saarel nii menukas, nagu sooviksime, kuna soovime tuua ja edasi anda kaunist flamenkot kogu tema hiilguses: muusikat, laulu ja otse loomulikult ka tantsu!

Kristi Hinsberg, XXIII Kuressaare kammermuusika päevade pressiesindaja

 

 

 

 

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 225 korda, sh täna 1)