Sulev Mägi ennustab oma 38-aastasele pillile pikka iga (1)

LIGI 60 AASTAT KOGEMUST: Sulev Mägi oli kümneaastane, kui esimese pilli sai. Pidudel, kontsertidel ja festivalidel on ta mänginud lugematuid kordi.
Foto: EGON LIGI

Homme astub Leisi valla Lõpi küla tunnustatud rahvapillimees Sulev Mägi oma 38-aastase lõõtspilliga Saaremaa kolmandatel lõõtspillipäevadel Mätja-Tareste seltsimajas taas publiku ette.

Staažikas pillimees on ka selle üleriigilise traditsioonilise pillimeeste kokkusaamise peakorraldaja.

“Tartu pillimeister Karl Namm tegi selle pilli 1979. aastal. Nii nagu Eesti tuntumaid lõõtspillimeistreid August Teppo, on ka Karl Namm oma nime lasknud pillile graveerida. Mulle see pill meeldib nii kõla kui ka välimuse poolest,” tutvustab kõrgema kategooriaga tunnustatud mängumees oma pilli.

Lõõtspill on instrument, mida tavaliselt poest saada pole. Vahel harva võib mõnda pilli näha mõnes komisjonipoes või antikvariaadis.

Eesti pillimeistrite valmistatud pillidest liigub informatsioon suust suhu. Sulev ütleb, et Saaremaal toimunud pillimeeste kokkutuleku ehk Lustikummuti aegu sai ta Karl Nammi tehtud pille proovida. Talle hakkas see pill kohe meeldima.

Varsti üks mees helistaski

“Panin siis internetti kuulutuse, et ostan Karl Nammi tehtud neljarealise lõõtspilli. Varsti üks mees helistaski. Kuuldes minu häält, ütles, et on minuga ka varem ilmselt rääkinud. Nii oligi. Margus Veenre oli see pillimees, kes oli nõus oma pilli ära müüma. Olin kohe nõus ostma. Ta saatis pilli bussiga Ratlasse. Nii sain endale uue korraliku pilli,” pajatab Sulev pilli saamisloo.

Nammi pilli Eesti kuulsaima pillimeistri Teppo pilliga võrreldes hindab Sulev mõlemaid kõrgelt. Kogenud pillimees ei saa kiitmata jätta eestlastest pillimeistreid, kes omal ajal, omamata õigeid tööriistu, tegid valmis niisugused meistriteosed.

Viimastel aastakümnetel on Sulev Mägi selle pilliga mänginud nii kodumail kui ka võõrsil. Pill on teda ausalt teeninud. Põlisel maamehel on ette näidata hulgaliselt au- ja tänukirju ning diplomeid, mis talle mänguoskuse eest jagatud.

  1. aastal võttis ta vastu Hendrik Krummi nimelise stipendiumi omakultuuri hoidmise ja rahvamuusika asjatundliku esitamise eest.

Kaks aastat hiljem andis kõrge komisjon, mille esimees oli Ingrid Rüütel, rahvapillimees Sulev Mägile kõrgema kategooria. Eesti rahvuslik folkloorinõukogu on saarlast tunnustanud kui asjatundlikku ja folklooripärandi kõrgtasemel esitajat ning järjepidevuse hoidjat. Oma pilli hoiab Mägi kui silmatera. Tartu mees Heino Kõiv valmistas talle spetsiaalse pillikohvri, mis kaitseb muusikariista transportimisel vigastuste eest.

Lõõtspillimängijaid hinnatakse kõrgelt ja tunnustatakse. Pillimeistreidki on viimastel aastatel juurde tulnud samuti mängijaid. Sulev imetleb poisse ja tüdrukuid, kes pilli väga meisterlikult valdavad.

Ainus asi, mis vanameistrile natuke tuska teeb, on see, et noorte repertuaaris on vähe vanu rahvalikke lugusid.

Pillidki on hinnas. Sulev arvab, et oma ligi neljakümne­aastase pilli eest võiks ta küsida 3000 eurot. Pill on küll üsna eakas, aga vähemalt teist samapalju võib ta kindlasti vastu pidada. Uhiuued pillid maksavad aga 4000 eurot ja rohkemgi. Muide, Sulevi teada on Eesti vanim töökorras lõõtspill tehtud 121 aastat tagasi. Saarlase Helga Nurmekannu pill on samuti saja aasta ringis kasutuses olnud.

Sulev Mägi oli kümneaastane, kui sai endale esimese lõõts­pilli. Tõsi küll, see ei olnud ehtne traditsiooniline lõõtspill, vaid karmoška ehk teisisõnu Vene pill.

“Eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel, kui mina poisike olin, ei tulnud muusikat igalt poolt uksest ja aknast. Meie küla pidudele käidi pillimeest kusagilt kaugemalt kutsumas. Kui pillimees siis pilli lahti lõi, oli see ainus muusika, mida kuulata sai. Küll tahtsin siis ise ka pilli mängida,” meenutab nüüdne populaarne mängumees enam kui 50 aasta tagust aega.

Hiljem, kui külla soetati esimene raadio, käidi seda omaniku juures kuulamas. Sulev teab, et reedeõhtuti oli kavas saade, kus esinesid rahvamuusikud.

“Karl Kikase ja Richard Reino mäng läks mulle väga hinge. Kui kusagil peol pillimees pilli kõrvale pani, siis küsisin proovida. Mõni mees oli pahane ka, öeldes, poisike, mis sa sellest kisud. Huvi oli aga väga suur ja on siiani,” arutleb Sulev Mägi.

Kogenud mängumees ütleb veel seda, et vana-aja viisid jäid kohe meelde. “Need olid lihtsad, nii nagu maamehele tehtud. Kuigi oma esimesest pillist tundsin heameelt, tahtsin endale ikkagi ehtsat Eesti lõõtspilli. Pärast vene kroonut vaatasin kodus vanu pulmapilte. Iga pildi peal oli kolm-neli lõõtspillimängijat. Küsisin siis külameeste käest nende kohta täpsemalt.

Koi oli oma töö teinud

Saingi teada, et üks Tareste küla kange pillimees elab nüüd Kangrusseljal. Endal mul transpordivahendit sinna sõitmiseks polnud. Sain sõbraga kaubale. Sõitsime tema sapakaga (sõiduauto Zaporožets) kohale. Kui küsisin, kas pill on alles, vastas ta pärast pikka mõtlemist, et peab selle siis sauna pealt alla tooma,” mäletab Sulev kohtumist kunagise omakandimehega.

Kui mees oli pilli tooma läinud, imestanud Sulev, miks elupõline pillimees oma väärt varandust sauna peal hoiab. Pärast lühikest ooteaega oli peremees pilliga tagasi, öeldes, et oh, kui oleksin teadnud, milline see välja näeb, poleks ma sellele järele läinudki.

“Tõepoolest, koi oli oma töö teinud. Lõõts ajas tuult läbi. Nurgad olid aga terved, jupid olid kõik küljes. Viisin pilli Kuressaarde Verner Nuudi juurde remontida. Verner tegi esmased korrastustööd. Oli alles ilusa häälega pill. Edasi viisin pilli Puhja pillimeistrile Priidu Korbergile korrastada. Priidu tegi uue lõõtsa ja puhastas keeled. Nii sain endale hästi toreda pilli,” meenutab Sulev oma esimest lõõtspilli.

Selle pilliga käis Sulev pidudel, sünnipäevadel, igasugustel tähtpäevadel. Lõpi küla pillimees sai laiemalt tuntuks. Nii hakati talle jagama infot müügil olevatest pillidestki. Peagi ostis ta endale neljarealise pilli, seejärel järgmise, samuti neljarealise.

“Äkki olin mitme pilli omanik. Ükskord küsis poeg, kas neid pille nii palju tarvis on. Ta arvas, et võiksime selle esimese pilli ära müüa. Olin nõus. Pärast kahetsesin, et nii kergekäeliselt nõusoleku andsin,” räägib pillimees.

Kontserdi- ja festivalireisidel on Sulev üsna palju käinud. Hea tundega meenutab ta Pariisis mängimist. Samuti on ta mänginud Soomes ning Taanis ja Rootsis, rääkimata Eestis esinemistest.

Seekord on aga saarlastel lõõtspillimängijate esinemisele võimalik kaasa elada homme alates kella 12 Mätja-Tareste seltsimajas. Viidad näitavad õige teeotsa kätte Pärsamalt.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 391 korda, sh täna 1)