Veel raamatukoguvõrgu ümberkorraldustest (2)

Joonistus: ANDRUS PEEGEL

Eilses Saarte Hääles kirjutas Saare maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Ivi Veskimäe, et Saare maakonna raamatukogusid ootab seoses haldusreformiga ees hulk muudatusi. Paraku on aga senist protsessi iseloomustanud teadmatus, segadus ja arusaamatus ning seetõttu ootavad maaraamatukogude töötajad suuremat kaasamist ja infovahetust. Veel tõi Veskimäe arvamusloos, mis põhines tema ülikooli lõputööl, välja, et maaraamatukogude töötajad on üle koormatud lisaülesannetega, mis ei kuulu raamatukoguhoidja töövaldkonda.

Kuna Ivi Veskimäe lõputöö valmimisest ja maaraamatukogu töötajate seas läbiviidud küsitlusest on mõned kuud möödas, uuris Saarte Hääl, kas vahepeal on midagi muutunud ja kas maaraamatukogude juhatajatele on rohkem infot jagatud. Samuti uurisime lisaülesannete kohta.

Kihelkonna raamatukogu juhataja Maret Kaju:

Ei ole rohkem infot tuleviku kohta. Nii palju ma tean, et vallad ühinevad, aga ma olen ju volikogus. Kes kuskil pole, võivad ju täiesti infosulus olla. Ma ei tea, kellele ma hakkan tulevast aastast alluma. Praegu on ju suvevaheaeg ka ja pole koolitusi. Need hakkavad sügisest, seal ikka info liigub.

Aga see Omniva postipunkti asi mulle ei meeldi. Kui olid läbirääkimised, siis mind sinna juurde ei kutsutud ja ei räägitud kellaaegadest ka. See oli umbes kuu aega tagasi, kui läksin ühel õhtul viis või kümme minutit varem ära. Siis tuli üks inimene paki järele ja kaebas kohe Tallinna ära, et mind polnud. Teise hommiku sain mina Omniva käest riidlemist, aga minul ei ole ju nendega mingit lepingut. Ja siis ta veel ähvardas, et kui seda veel juhtub, siis lähme kõrgemale poole. Aga ma ei jää ju 52 euro pärast kuus peale kella viit inimesi ootama.

Ma olen 51 aastat tööl olnud ja oma töö pärast ma ei ole riidlemist saanud. Aga selle 50-eurose töö pärast nüüd küll. Tööd on selle postipunktiga palju. Detsembrikuus oli mul üle 500 tehingu, järjekord oli ukseni. Aga ega ma surema selle pärast muidugi hakka. Ma elan selle üle, aga postipunkti tööaega peab vähendama küll.

Kuigi olen pensionär, tahaksin ikka näha, mis siin saama hakkab uuest aastast.

Tornimäe raamatukogu juhataja Anu Urmet:

Tean, et me jääme keskraamatukogu alla. Tegelikult oleme nendega ju kogu aeg koostööd teinud. Nemad organiseerivad siiani paljugi, ainult rahaasi on valla käes. Kuidas see rahaasi suures vallas olema hakkab, seda ma tõesti ei tea. Pöide vallas on seni raamatukogu suhtes väga mõistlikud valitsejad olnud.

Seda, et me keskraamatukogu alla läheme, räägiti vist juba möödunud aastal ühel seminaril. Aga siis öeldi, et ega nemad ka täpselt tea, kuidas see olema hakkab. Üldiselt oleme seda meelt, et las tuleb, mis tuleb, ega meie midagi teha ei saa.

Segadust meil kindlasti tuleb ja ikka see rahastamise asi huvitab mind. Lubati küll, et järgmine aasta peaks olema sama, mis eelmine, aga eks seda siis näha ole, kui on suur vald. Summa ei sõltu ju liidetavate järjekorrast. Väikesed vallad tulevad oma eelarvetega ja ega rohkemat kuskilt ei tule. Sellest on ammu kõik aru saanud.

Mul on ka postipunkt siin ja see toimib ikka ilusti. Rahvas käib, pakid tulevad, margid, ümbrikud lähevad, õnnitluskaardid olen ka juurde võtnud. Ega see töö mind murra. Elame vaikselt oma igapäevast elu, anname raamatuid ja postipakke välja. Nii ta käib.

Kaarma raamatukogu direktor Lembi Mets:

Ma jään ju nüüd sügisest pensile ja ega ma olegi seepärast selle tuleviku peale eriti mõelnud. Tean, et Eikla raamatukogu juhataja hakkab ka Kaarmal käima, aga ega ma muud ausalt öeldes palju tea. Praegu saame ju inimeste arvu pealt raha, aga suures vallas piirkonnad ehk muutuvad. Näiteks meie Kaarma alla käib ju ka Kudjape, aga sealsed elanikud käivad tegelikult ikka linnas raamatukogus, nii et ega see päris aus ole. Seda saame ise ka aru.

Töötasu on meil ka ju erinev olenevalt vallast. Võib-olla töötasud siis tulevikus ühtlustatakse, nii nagu oli 50 aastat tagasi. Ma olen ju selle aja inimene.

Torgu raamatukogu juhataja Estra Kullamaa:

Meile lubati, et esialgu ei muutu midagi, aga eks siis näeb, kui uus vald tööle hakkab. Ma olen kuulnud niimoodi, et raamatukogud pidid kindlasti jääma järgmiseks neljaks aastaks ja siis hiljem vaadatakse, kuidas edasi.

Rahastuse koha pealt tahaks loota, et kõik jääb samaks, aga ma ei tea, kas nii ka on. Siiamaani on Torgu vald raamatukogu väga hästi rahastanud. Teavikuid ja kõike vajalikku oleme saanud tellida.

Saaremaa omavalitsuste ühinemise tegevjuht Alo Heinsalu:

Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingus on kokku lepitud, et säilitatakse olemasolev raamatukogude võrk, mis koondatakse ühtse valla hallatava asutuse, Saare maakonna keskraamatukogu juhtimise alla. Viimati nimetatu jätkab maakonnaraamatukogu ülesannetes ning raamatukogude ülalpidamine ja teavikute soetamine tagatakse vähemalt senises mahus.

Raamatukoguga seonduvaid teemasid on arutanud ühinemise kultuurikomisjoni raamatukogude töögrupp, kes on leidnud, et praegune raamatukogude võrk on toimiv ja selle tegevus peab säilima. Töögrupp tegi ettepaneku, et Saaremaa keskraamatukogu on maaraamatukogudele katusorganisatsiooniks, maaraamatukogudel on alaeelarved ja kogu raamatukogude võrgustiku juhtimine toimub Saaremaa keskraamatukogu poolt.

Vallavalitsuse kui ametiasutuse moodustamine on väga suuremahuline töö. Lisaks saab Saaremaa vallavalitsusel olema ligi 90 hallatavat asutust. Seetõttu on reaalne viia kogu reform läbi etappide kaupa, mistõttu toimub raamatukogude ümberkorraldus eeldatavasti 2018. aastal. Tuleb möönda, et infot on alati võimalik rohkem jagada. Ühinemist on ette valmistamas 27 erialakomisjoni enam kui 300 liikmega, siiski on iga inimeseni jõuda paratamatult keeruline.


Väljavõtteid Saaremaa omavalitsuste ühinemise kultuurikomisjoni raamatukogude töögrupi 23. märtsi koosoleku protokollist

  • Teavikute raha tuleb 50% riigilt ja vähemalt 50% kohalikult omavalitsuselt.
  • Omavalitsuste toetuses teavikute hankimiseks on erisusi, osa maksab vähem ja osa rohkem.
  • Perioodika tellimiseks tuleb raha kohalikult omavalitsuselt.
  • Kultuuriministeeriumi toetus (raamatud, kultuuriperioodika, auvised) tuleb praegu igale raamatukogule vastavalt raamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvule. 2016. aastal oli see 1,79 eurot inimese kohta.
  • Kuressaare linn andis elaniku kohta 1,31 eurot, vallad keskmiselt 2,47 eurot. 2017. aastaks on riigi toetus 1,85 eurot elaniku kohta.
  • Kuidas ühtlustada allasutuse töötajate palkasid?
  • Erinevad tööülesanded ja erinev töökoormus.
  • Ettepanek: Saaremaa keskraamatukogu kaardistab maaraamatukogude töötajate tööülesanded, teeninduspiirkonna suurused, palgatasemed.
  • Kes tegeleb edaspidi Omnivaga?
  • Mõte – üldlepingu koostab vallavalitsus koostöös Saaremaa keskraamatukogu juhatajaga. Alalepingud koostab Saaremaa keskraamatukogu direktor.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 381 korda, sh täna 1)