Kiluvõileibadest hapurokani ehk Muhulased kutsusid külla


TUBLID MÜÜJAD: Robin Masing, Johanna Kuum, Loore Kull, Kathleen Loss ja Helen Kuum on kohvikupidamise enda peale võtnud.
Foto: IRINA MÄGI

Esimestena algatasid kohvikupäevade traditsiooni hiidlased juba 2007. aastal. Sel nädalal Hiiumaal peetav 4-päevane üritus vallutas kiiresti nii kohalike kui ka suvitajate südamed. Ega naabrid saa siis kehvemad olla.

“Teeme ka!” otsustasid eelmisel aastal muhulased. Tegid kohe nii hästi, et ka sel aastal ei saadud ilma selle suvise ürituseta.

Saarte Hääle plaan neljateistkümnest kohvikust vähemalt pooli külastada, läks nagu ikka: seitsmest sai kaheksa, kaheksast üheksa ja nii edasi uudistades olime järsku juba kümnendas kohvikus. Oleks ehk mõnda veel külastanud, aga peagi selgus kurb tõsiasi: kohvikute letid olid tühjaks ostetud.

Oma ringkäiku Muhu kodukohvikutes alustame Hellamaal asuvast Tihuse turismitalust, kus on avatud Katu & Sepsu nimeline nurgake. Seal võtab meid vastu neiu Katriin koos Liisuga, kes pakuvad meile šokolaadi-banaani-, viigimarja-pähkli-, oliivi-päikesekuivatatud tomati, singi-juustumuffineid.

Mõned sõime ise ära!

“Mõned sõime tegemise käigus ise ära, väga maitsvad on,” reklaamib Katriin oma kaupa. Et maiustada saaksid ikka kõik, tehti ka gluteenivabu tassikooke.

Küpsetamine läks selles peres lahti juba laupäeva pärastlõunal, et pühapäeva hommikuks laud kaetud saaks. Lisaks magusatele ampsudele saavad soovijad minna ka Tihuse talu hobuseid vaatama. Julgemad võtavad muffinid väikesele ratsasõidule kaasa.

Magusad ampsud kaasa haaratud, läheb sõit mööda kitsaid ja käänulisi teid Pärasele. Saarlast säärased kitsukesed külavaheteed vahest väga ei üllatagi, kuid usun, et päälinna rahvas võib neist vallatutest kruusastest kurvidest adrenaliinilaksu küll saada. Mida teha siis, kui mõni suurem masin vastu tuleb? Ega vahest muud kui kraavi!

Loe täismahus artiklit laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 389 korda, sh täna 1)