Küpsisemasin ja taignasegaja andsid mahetootjale uut indu

Mullu sügisel rahastusotsuse saanud ligi 20 LEA­DER-projekti hulgast on praeguseks täielikult ellu jõutud viia kaks ehk maakonda on investeeritud veidi enam kui 19 600 eurot.

SAAREMAISED KÜPSISED: Marju Müüri sõnul on nende rukki-šokolaadiküpsised, mis valmistatud ainult rukkijahu, vähese suhkru ja rohke Saaremaa võiga, maiasmokkadele meeltmööda.
IRINA MÄGI

Üldse kokku peaks 19 rahastuse saanud projekti peale investeeritama Saare maakonda üle 939 000 euro. Ehkki kaks esimest tublit tegijat on oma projektid õnnelikult teoks teinud, ei tähenda see veel, et ülejäänud oleks asja katki jätnud.

Saarte koostöökogu (SKK) nõustaja Ivar Ansper tõdes, et täielikult on praeguseks ellu viidud OÜ Koplimäe Mahe Talu projekt “Saaremaised küpsised” ja OÜ Reivern projekt “Tööstuslik tikkimine Saaremaal”.

Ansper lisas, et lisaks on PRIA-le tehtud tööde eest maksedokumendid esitanud nelja projekti taga olijad ja neid PRIA praegu veel menetleb. Ülejäänud projektide maksetaotlusi ei ole PRIA-le seni veel esitatud.

“See ei pruugi aga tähendada, et nad ei ole tegutsemist alustanud, kuna maksetaotluse saab PRIA-le toetuse saamiseks esitada siis, kui tegevused on ellu viidud,” selgitas SKK nõustaja. Seetõttu ei olnud Ansperil praegu võimalik ka adekvaatselt öelda, kui palju on iga taotleja oma projekti elluviimiseks juba ära teha jõudnud.

Aktiivselt kasutuses

Nagu mainitud, on üks senistest edukatest projektidest saaremaiste küpsiste tootmine. Pöide vallas tegutsev Koplimäe mahetalu, kes küpsiseprojekti käsile võttis, on väike isemajandav pereettevõte, kus tegeldakse mahepõllumajandusega alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoodanguni välja.

Koplimäe perenaine Marju Müür tõdes, et nad taotlesid toetust meetmest 1 “Ettevõtte konkurentsivõime suurendamine ja ühistegevus” ning projekti eesmärk on küpsiste tootmise suurendamine ja valiku mitmekesistamine.

Müüri sõnul on neil veel plaanis teha koostööd teiste Saaremaa tootjatega, leidmaks maitseaineid ja lisandeid küpsisevaliku mitmekesistamiseks. Toetust taotlesid nad küpsisemasina ja taignasegaja ostmiseks ning mõlemad seadmed on kohal ja juba aktiivselt kasutuses. “Vanad retseptid oleme kohendanud masinale sobivaks ja töötame välja uusi põnevaid tooteid,” kinnitas Müür.

Näiteks on tarbijad tema sõnul juba väga hästi vastu võtnud rukki-šokolaadiküpsised, mis on valmistatud ainult rukkijahu, vähese suhkru ja rohke Saaremaa võiga. “Oleme plaaninud ka uue pakendi teha, mis sobiks erinevatele küpsistele ega seaks piire tootearendusele,” avaldas Marju Müür.

Mahetalul läheb perenaise sõnul hästi, sest huvi ja nõudlus mahetoodete vastu on järjest suurenenud. “Selle uudise valguses, et Eestimaal on kasutatud miljon kilo taimekaitsevahendeid, on inimesed hakanud eelistama päriselt mahedat toitu,” tunnistas Müür.

Tema sõnul on Eesti tarbijatele loodud kuvand, et Eesti toit ongi kõik “peaaegu mahe”, aga tohutu kogus taimekaitsevahendeid on ju kuskile laotatud. “Oleme endiselt avatud ja võtame vastu kõik, kes tunnevad huvi mahetootmise ja -toodangu vastu,” kinnitas Marju Müür.

Reivern OÜ, kes samuti on suutnud projekti juba ellu viia, on noor ettevõte Pihtla vallas, mis valmistab sõidukite jalamatte. Lisaväärtuse andmiseks toodetele tahtis ettevõte soetada täisautomaatse tööstusliku tikkimisseadme, millega tikkida mattidele ettevõtte logo ja reklaami ning pakkuda teenust ideest valmistooteni.

Aega veel on

Suurima projektitoetuse – 122 529 eurot pluss sama palju omaosalusena – saanud saaremaine limonaaditootja Öun Drinks ei ole tootmisjuht Juhan Kanemägi sõnul praeguse seisuga sellel aastal SKK projektiga seotult veel midagi teinud.

“Kuna projekti elluviimiseks on aega kaks aastat, siis oleme oma tegevused planeerinud järgmisse aastasse,” kinnitas Kanemägi. Öun Drinksi projekt oli õunamahla pressimise ja siidri kääritustootmise osa ehitus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 987 korda, sh täna 1)