Põllusaadused valmivad paarinädalase nihkega

Mitmed põllumehed ja loodusuurijad ütlevad justkui ühest suust: sel suvel on looduse protsessid paari nädalaga nihkes.

KAUA KÜPSEV, KAUNIKENE: Aivar Lember hoiab käes tutra, mis pidanuks valmima juba kolm nädalat tagasi.
Irina Mägi

Ettevõtja ja loodushuvilise Hillar Lipu sõnul vinduvad looduse protsessid tänavu oma nädal-kaks kohe kindlasti. “See on üldiselt täheldatav – nii marjade küpsemises kui ka koduaias ja ka lindude elus, mesilastest rääkimata,” lisas Lipp. “See on mõnes mõttes kummaline aasta, millega see lõpeb, ei tea.”

Muret valmistab talle tänavune meesaak, mille korje on kohati vägagi tagasihoidlik.

Lindudel pidavat elu käima kogu aeg, olenemata aastaajast. “Nad käivad ikkagi omas rütmis, kuigi oluliselt vaiksemalt. Kui eelmine aasta käis häälekalt, siis tänavune aasta kuidagi vaiksemalt – ju see jahedus võttis lauluisu ilmselt maha,” märkis loodusesõber.

Ta lisas, et inimesed peavad ennast ikkagi looduse järgi sättima, sest loodus on ülem kui meie.

Pähkla põllumees Aivar Lember ütles Saarte Häälele, et tänavu on põhimõtteliselt kõikide põllukultuuride valmimine nihkunud hilisemaks. “Ajaliselt peaks tuder juba koristatud olema, tema 80–90 päeva on täis juba,” lisas põllumees ja märkis, et ka talinisu peaks ammu koristatud olema.

Sellise edasilükkumise on Lembri sõnul põhjustanud ilm, ööd on olnud jahedad ja päevalgi on sooja nappinud. “Õli tahaks küpsemiseks sooja saada,” nentis ta, tõdedes, et on tõesti kuidagi ekstreemne suvi olnud.

Tunnustatud botaanik Mari Reitalu taimemaailmas väga suuri muutusi täheldanud pole. “Robirohi hetkel õitseb, mis on ka tema tavapärane õitsemise aeg,” lausus ta. Küll võis kergemaid muutusi näha suve alguses, kus mingid protsessid tõepoolest hiljem toimusid.

Vastupidiselt on sel aastal käitunud kõrrelised. Nimelt on erinevad kõrrelised sel suvel Reitalu sõnul varem küpsenud ja oma seemned maha lasknud.

Kauaaegse põllusaaduste kasvataja ja müüja Helve Turja sõnul on loodus sel aastal tõepoolest vembu visanud ja kõik aias kasvav valmivat paarinädalase hilinemisega. “Eelkõige maasikad olid hilised,” nentis Turja. Põhjuseks peab ta talve puudumist. Hilinemist võis märgata ka vaarikate valmimise puhul, sest esimesi punaseid marju sai korjata tavapärase juuli alguse asemel juuli lõpus. “Ka küüslauku hakkame alles nüüd võtma,” märkis kogenud kasvataja.

Selle aasta loodusprotsesside nihet tunnistas ka Orissaare vallas aedviljakasvatusega tegeleva Rautsi talu üks peremeestest Taavi Põri. “Pole piisavalt päikesevalgust olnud,” tõdes ta. Põri sõnul on suuremas nihkes olnud just juuli alguses valmima pidanud saadused, nagu näiteks maasikad ja varane kartul. “Aedviljad, mille valmimise periood jääb suve lõppu või keskele, nii palju hilinenud pole,” sõnas ta.

Aedviljade hilisemad valmimisajad panid Põri sõnul ka äritegevusele paraja põntsu. “Saagi hilinemine tekitas tootmisse suure augu. Lao seis oli mingil hetkel väga nigel,” tunnistas põllumees, lisades, et selle aasta kogemus on kindlasti väga õpetlik ning järgmistel aastatel osatakse taolises olukorras juba paremini toime tulla.

Taavi Sink, Teele Tilts

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 508 korda, sh täna 1)