Harrastusajaloolane pälvis tunnustuse

Eile toimus Saare maavalitsuses kohtumine Uuralitest pärit mehe Anton Lõškoviga, tänu kellele on õnnestunud välja selgitada sadade eestlaste, sh enam kui saja saarlase saatus.

INIMLIK SUHTUMINE: Leidnud arhiivist dokumendid, mis räägivad töölaagrites viibinud sadade eestlaste ränkraskest saatusest, otsustas Anton Lõškov sellest teavitada ka hukkunute omakseid.
RAUL VINNI

Kõik need mehed oli nõukogude võim Teise ilmasõja ajal sunniviisiliselt tööpataljonidesse saatnud.

“Olen suisa vapustatud kogu sellest huvist, mida minu uurimistöö ja esinemine siin täna tekitas,” ütles matemaatikuharidusega Lõškov Saarte Häälele. “Kohale tuli niivõrd palju inimesi, mis veel kord näitab, et siinsete inimeste jaoks on kõik see väga oluline ja samas ka tundlik teema.”

Otsisid omakseid

Küsimusele, milliste probleemidega saarlased pärast kohtumist tema poole pöördusid, vastas Lõškov, et sai hulgaliselt palveid selgitada välja nende lähisugulaste saatus. “Inimestel on ikka veel haavad minevikust, mida aeg pole suutnud ravida,” tõdes ta. “Nad otsivad oma lähedasi ja sugulasi. Lühikese ajaga sain kokku kuus päringut. Kindlaid lubadusi ma praegu anda ei saa, kuid tõotan, et annan endast parima ja teen kõik, et neid inimesi aidata.”

Oma esinemises märkis Anton Lõškov, et Teise maailmasõja alguseks oli tema kodulinnast Kamensk-Uralskist saanud Uurali piirkonna üks tähtsamaid tööstuskeskusi. “Näiteks 1941. aasta lõpus asus seal ainuke alumiiniumitehas, mis oli veel Nõukogude valitsuse kontrolli all,” rääkis ta. “Ülejäänud tehased olid sakslased juba vallutanud.”

Sellega on ka seletatav, miks pärast Nõukogude-Saksa sõja puhkemist hakati just Kamensk-Uralski massiliselt tööjõudu paiskama. “Kui palju tööpataljonlasi täpselt meie linna toodi, seda pole mul õnnestunud välja selgitada,” tähendas Lõškov. “Võin vaid öelda, et toona tegutses linnas vähemalt 33 tööpataljoni ja neist vähemalt kuues oli teiste rahvuste kõrval ka eestlasi.“

Eilsel kohtumisel sõna võtnud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et 1941. aastal mobiliseeriti Nõukogude armeesse kokku 2935 saarlast. “Meeste üldarvust teeb see 11,8 protsenti ja suhtarvult oli see Harju maakonna järel teisel kohal,” lisas ta. “Eesti mehed saadeti peamiselt töölaagritesse, kus külma ja nälja tõttu hukkus umbes 12 000 eestlast. Võib öelda, et just nende kohta on Anton Lõškov andmeid kogunud.”

Ei jäänud ükskõikseks

Kohtumise lõpus andis Saare maavanema kohusetäitja Jaan Leivategija Venemaa hobiajaloolasele üle maakonna tunnustuskirja. Anton Lõškovi tänades ütles ta, et kõigile saarlastele on kindlasti väga oluline, et nende esivanemate saatust meeles peetakse. “Meile on see väga kallis, mida te olete teinud,” sõnas Leivategija.

Memento Saare maakonna ühenduse esimees Rein Väli tänas Anton Lõškovi ühenduse märgiga. “Hindan tema tegevust ikka väga kõrgelt,” ütles Väli Saarte Häälele. “Mõelda vaid, noor mees, kes kuskil keset Siberit leiab arhiivist andmed ja ta ei suhtu oma leidu ükskõikselt! Ta teeb kõik, et selgitada, kust need inimesed pärit olid, ja et leida üles nende lähisugulased.”

Statuudi järgi antakse Memento märk eriliste teenete eest vaid ühenduse oma liikmetele. “Kuid mõnikord tehakse ka erand ja Anton Lõškov on üks ehe näide sellisest erandist,” lausus Väli.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 363 korda, sh täna 1)