Muuseum tahab lossihoovi laululava pärna maha võtta (7)

Saaremaa muuseum on Kuressaare linnavalitsusele taotluse teinud lossihoovi laululava esise pärna mahavõtmiseks.

ERILINE PUU: Pea sada aastat tagasi laululava ees iseenesest kasvama hakanud pärnapuu on näinud nii mõndagi. 1955. aastal peetud pidustustest kuni selle aasta lasteaia lustipäevadeni välja.
Saaremaa Muuseum ja Maanus Masing

“Oleme ka enne pärna mahavõtmiseks korduvalt taotlusi esitanud, kuid siiani pole linnavalitsus neid rahuldanud,” sõnas muuseumi direktor Endel Püüa.

Pärna teema taas kord üles võtnud Saaremaa muuseumi kultuuriharidustöö osakonna juhataja Taniel Varese sõnul on selle puu mahavõtmine olnud arutusel ja kaalumisel juba aastakümneid. Peamise põhjusena on taotluses toodud vaatevälja takistamist.

“Sellel laululaval toimuvad Kuressaare suurimad kontserdid ja muud üritused ning tihtipeale veerand publikust ei näe mingit osa laval toimuvast,” põhjendas muuseumi direktor puu mahavõtmise vajadust. Tema sõnul on seda näha pea igal üritusel, et pärna taha jäävad istekohad on enamasti tühjad. Probleeme on olnud ka helimeestel, kes laval toimuvast puu tõttu täielikku ülevaadet ei saa.

Väitega, et tegu on ju legendaarse pärnaga, mis on näinud sadu, kui mitte tuhandeid kontserte, Püüa täielikult nõus ei olnud. “See on noor puu, seda ei saa võrrelda ei Orissaare tamme ega mõne muu sellisega,” kinnitas ta. Pärn on arvatavasti kasvama läinud eelmise sajandi 20-ndatel aastatel, mis pole pärnapuu jaoks märkimisväärne vanus.

Saaremaa muuseum ootab praegu linnavalitsuse vastust ja loodab, et seekord taotlus rahuldatakse. “Lossihoovis asuvate puudega on varemgi probleeme olnud. Meie ei saa aga iseseisvalt midagi ette võtta, me sõltume nendes küsimustes linnavalitsusest,” tõdes Püüa.

Varese sõnul võiks sügistalvisel perioodil poolt- ja vastuargumendid läbi vaagida, vastavad load taotleda ning järgmisel kevadel, enne hooaja algust töödega alustada ja hooajaks lauluväljak korrastada.

Arheoloog Garel Püüa arvates on puu mahavõtmine lisaks muudele argumentidele põhjendatud ka muinsuskaitselisest seisukohast, kuna see kasvab keskaegse vallikraavi väliskülje tugimüüril ja on oht, et juured kahjustavad maa all säilinud 15. sajandi ajaloolist müüri veelgi.

Linnavalitsuse heakorra- ja haljastusspetsialisti Katrin Reinholdi sõnul midagi kindlat veel otsustatud pole. “Kuna tegemist on väga eripärase puuga erilisel kohal ja puu kannab tugevat identiteediväärtust selle paiga jaoks, siis kindlasti ei langeta otsust
ainult­ raiekomisjon,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 991 korda, sh täna 1)