Vapilaev oleks justkui sõitnud madalikule (1)

Juristi haridusega heraldikahuviline Ain Markus kirjutas avaliku kirja, milles soovitab leida Saaremaa vallale sobilikum sümboolika. Saarte Hääl toob ära peamised kriitikanooled, mis mees lendu lasi.

Esmalt on oluline, et vapikilbil paiknevaid sümboleid – eelkõige loomi, relvi ja sõidukeid – kujutatakse vaikimisi suunaga paremale (seda NB! kilbi kandja poolt vaadates). Muud suunad vajavad vapi kirjelduses eraldi äramärkimist ja ka põhjendamist. Selle reegli aluseks pole mitte üksnes asjaolu, et paremat poolt peetakse üldiselt õilsamaks, vaid kindlasti ka see, et vaid paremale poole suunatud sümbol liigub kilbi kandjaga samas suunas. Seetõttu nimetatakse näiteks vasakule suun­duvat lõvi sageli taganevaks või lausa põgenevaks –lahingusse siirduvale rüütlile oli vapilooma selline asend häbiväärne. Teadaolevalt on vales suunas liikuvate sümbolitega vappe antud näiteks ebapiisava lojaalsuse eest monarhile või märkimaks sündimist sohilapsena.

Haruldane asend

Vaadates lähemalt laevade ja paatide kujutamist munitsipaalheraldikas, tuleb möönda, et suund vasakule on isegi üsna tavaline, esinedes ca viiendikul sellistest vappidest. Selle põhjuseks on valdavalt asjaolu, et sümbol on algselt olnud kasutusel pitsatil, mille puhul ülaltoodud reegel ei maksnud. Vapile tõstetuna jäeti sümbol samasse suunda ja hiljem (kui heraldikareeglitele hakati taas enam tähelepanu pöörama) on näiteks Wismari vapi puhul üritatud sellist suunda põhjendada n-ö “eduka tagasipöördumise ootusega” vms.

Laeva või paadi kujutamine eestvaates on heraldikas aga äärmiselt haruldane, lausa erandlik, ning teadaolevalt pärinevad need enamasti ajast või maadest, kus heraldika traditsioone ülemäära rangelt ei järgita.

Lähematest näidetest on teada, et eestvaates paati on kujutatud Soome linna Jyväskylä vapil. Seejuures tuleb aga rõhutada, et soome heraldikute hinnangul on selline suund üpris problemaatiline. Kuuldavasti pärineb vapp 1931. aastast, mil heraldika reeglitele erilist tähelepanu ei pööratud. Hiljem küll avastati, et selline asend pole sobilik, kuna nii ei sõida paat ei õiges ega vales suunas, vaid seisab sootuks paigal. Siis prooviti ka uut vappi leida, ent kuna senine oli jõudnud kohalikele juba omaseks saada, piirduti vaid väiksemate korrektuuridega: lainepalk pikendati kilbi servani ja paat tõsteti lainetest välja – nii sai “seisvat” paati selgitada paadiehituse traditsiooniga. Ka Saksamaal asuva Schacht-Audorfi vapil kujutatud eestvaates laevarümp sümboliseerib laevaehitust.

Tuul õiges suunas

Saaremaa valla vapiks valitud kavandi puhul ei ole laevukese haruldast asendit aga kuidagi põhjendatud. Kuna sellel on kujutatud ka heisatud purje, siis ei saa seda seostada laevaehitusega. Loogiline on niisiis järeldada, et kilbil kujutatud laev on sõitnud madalikule.

Kuna laeva ebatavalist asendit rõhutab veel eriliselt asjaolu, et sellel olev lipp lehvib paremale, võib ka järeldada, et vapil kujutatud tuul puhub õiges suunas, kuid valla sümboliks olev laev on õigelt kursilt eksinud!

Pole teada, et tänapäeval kasutaks keegi vappi, millel oleks hõbedasel kilbil kujutatud sinist langevat sabatähte. Kui panna see fakt kokku asjaoluga, et laeva on kujutatud mitteliikuvana (madalikule sõitnuna), siis võib sümboolikast tervikuna välja lugeda, et see mälestab langevale tähele järgnedes ida poolt tulnud inimesi, kes ei tulnud meresõiduga toime ja kellest pole seetõttu tänapäeval midagi teada.

Kolmandaks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et laevad ja meresõit on kinnistunud inimeste teadvuses valdkonnana, mis on vaid meeste pärusmaa. Kes meist ei teaks ütlust “Naine laevas – laev põhjas!”. Ka saarlastel oli kindel traditsioon, et naine sobis küll põldu kündma ja muidki traditsiooniliselt meeste töödeks peetud töid tegema, kuid merele neil ikkagi asja ei olnud.

On paratamatu, et sümboli ja selle kandja vahel tekib tugev vastastikune seos. Kasutades valla sümbolina laeva, on vägagi tõenäoline, et alateadlikult hakatakse valla juhtimisele üle kandma laeva juhtimisega seostud uskumusi ja eelarvamusi. Seetõttu võib prognoosida, et laeva kasutamine valla sümbolina hakkab oluliselt pärssima naiste võimalusi valla juhtimisel osaleda.


KOMMENTAAR

Saaremaa valla sümboolika konkursi võitja, Eesti tuntuim heraldik Priit Herodes:
Olen kirjutajaga ühte meelt, et sümbolid on võimsad asjad. Konfutsiuselt usutakse pärinevat tõdemus, et maailma ei juhi mitte sõnad ja seadused, vaid märgid ja sümbolid.

Aga nii nagu härra kiri vajaks hädasti keelelist toimetamist, on minu hinnangul vildakad või ühekülgsed ka mitmed tema arusaamad heraldikast. Antagu andeks, aga ükshaaval pole mul soovi ega ka aega neid loetlema hakata. Eeldades, et härra tunneb tõsist huvi heraldika vastu ja tema sõnum on kantud ausast soovist oma tõenägemust kuulutada, soovin talle vaid avaramat pilku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 667 korda, sh täna 1)