Saarlane sikutas tund aega 14-kilost kala veest välja (2)

Kus Saaremaa mees sellise jõmika veest välja sikutas, ta avaldada ei saa, sest üks õige kalamees väärt püügikohta ikkagi ei reeda, ent nii palju ta kinnitas, et see juhtus Eesti vetes.

ELUKALA: Arlin Kirr usub, et ega ta ilmselt enam oma püügirekordit lüüa suuda. Enam kui 14-kilone peegelkarpkala on juba piisavalt hea saavutus.
ERAKOGU

Arlin Kirri jaoks on tegemist ta elu esimese karpkalaga. Kalaga, mis purustas ta isikliku püügirekordi kahekordselt. Ta senine rekordkala oli 7,5-kilone haug, nüüd saab ta uhkusega oma rekordiks pidada 14,37 kg peegelkarpkala.

Kogu protsess oli noore mehe sõnul üsna pikk. Selja taga olid mitmed suved ja kümned korrad nulliringe. Varem on ta karpkala näinud ainult kalasöödaplatsil ja õnge võtnud pole see kunagi, aga nüüd õnnestus tal üks viimaks kätte saada.

“Seegi kord kulus tubli aeg ettevalmistustele ja oli enne, kui püüdma läksime, mitu päeva söötmist,” tunnistas Kirr augusti algul teoks saanud püügist.

Kiiresti läks tralliks

Kolmanda päeva õhtul oli õige aeg püügiks – söödastatud rakendused vette ja ootama. Kirri sõnul sai ta ehk vaid 10 minutit asju sättida, kui ta ridva sidur hakkas hullumoodi kärisema ja ritv tahtis hargi pealt jooksu panna.

“Kiirelt ritv kätte, sidur peale, kerge haakimine ja läks tralliks. Kohe selliseks, mida ei oleks elus ette kujutanud,” kirjeldas kalamees pöörast püüki.

Kulus 10-15 minutit võitlust, kuid kala oli endiselt 10 meetri kaugusel kaldast. Võitlus jätkus. Edasi sai mees rahus ta oma sõnul juba pea 20 minutit kalaga võidelda enne, kui kaldale ilmusid keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes uurisid, kas ta on kalal või vähil. Nähes varustust ja sööta ning pärast lubade kontrolli sooviti üksteisele edasiseks õhtuks edu.

Kui vinge kalapüük ajaliselt kokku võtta, siis kulus Kirri sõnutsi selleks “kõigest” 57 minutit siduriraginat ja lobisemist kõrvaliste isikutega ning oligi isiklik rekord tõstetud 7,5 kg haugi pealt 14,37 kg peegelkarbi peale. Kõnealune “karp” võis olla nii 20-aastane.

Karbi püük erineb kalamehe sõnul päris palju niisama ussileotamisest kevadise särjepüügi ajal. “Kuna endal vaba aega napib, siis ei ole isegi põhitõdesid selgeks saanud,” tunnistas ta.

Lihtsalt kobatas

“Eks see suuremas osas koba oli, sest nagu mainisin, on karbi püük omaette maailm, kui sellega tõsisemalt tegeleda.” Saarlase sõnul jagub nt mandril selleks palju võimalusi.

“Uhke tunne on igatahes! Kuigi hämaras vees tundus ta veidi pisem kui paar korda vee peal käies, aga selline number, mis pärast kaalul oli, tõstab senise rekordi peaaegu kahekordseks ja tekitab iga kell hea tunde,” kinnitas Arlin Kirr. Samas arvas ta, et ega ta sellist numbrit ise rohkem üle löö. Olgu öeldud, et püütud kala lasi saarlane pärast jäädvustamist vette tagasi.


Võib elada 50-aastaseks

Karpkala tõid roomlased kaugetel aegadel Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Eestis on karpkala teadaolev rekordkaal 18,4 kg.

Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50-aastaseks. Karpkala peetakse nn heaks spordikalaks, seda eelkõige raske kättesaadavuse – kala kavaluse – poolest.

Allikas: internet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 7 131 korda, sh täna 1)