Taavi Põld – esimene maasikakasvataja läänerannikult (7)

2015. aasta lõpus noortaluniku toetuse saanud Taavi Põld on napi poolteise aastaga rajanud oma kodus Lääne-Saaremaal korraliku maasikapõllu ja väikese vaarikaistanduse.

ÕHTU AIAS: Taavi Põld, perenaine Katrin Oinberg ja nende lapsed Friida (vasakult), Elsa ja Voldemar noppisid vaarikapõõsastelt esimesed küpsed marjad.
Irina Mägi

“Tahtsin hakata toimetama oma käe peal,” räägib Koimlast pärit 39-aastane Taavi Põld plaanidest, mis tekkisid tal koos perega Tallinnast kodukülla naasmise järel. Maal kasvanuna ei talunud Taavi pealinnas aastaringselt korteris vindumist, eriti talumatult mõjus seinte vahele suletus kevadel.

Esmalt oli Tartus ülikoolis psühholoogiat tudeerinud ja seejärel 10 aastat pealinnas reklaami alal töötanud Taavi kodusaarel küll Kadi raadio ja seejärel Kadastiku õunaaia palgal, ent siis tekkis sobiv hetk iseoma asja ajama hakata.

Isapuhkusel olles jõudis Taavi järeldusele, et kodumaja ümbritseva 2 ha suuruse maatükiga annab teha ka midagi targemat kui lasta seal vastu sügist vaid rentnikul heina purustada. “Siin oli kaks asja: tahtmine ise toimetada ja kasutada maad efektiivsemalt,” sõnab nüüdne marjakasvataja, kel oli plaanide elluviimiseks abiks 40 000 euro suurune noortaluniku toetus. Kuna maad oli ikkagi vähe, tuli teha panus kultuurile, mis väikese pinna pealt võimalikult suurt tulu annaks. Selleks kultuuriks valiti maasikas.

Juba 2016. aastal istutas Kopli-Põllu talu peremees ja Saaremaa Viljad OÜ omanik Taavi Põld maha 12 000 maasikataime, ostis kilet, kastmissüsteemi, elektrikarjused ja maasikaviljeluseks vajalikke põllutöömasinaid ja tehnikat. “Ilma karjuseta ei saa, mõni hommik on siin korraga paarkümmend hirve,” selgitab põllumees, kui oluline on ennetustöö võimalike ulukikahjude ärahoidmiseks. Esimene suvi oli ühtlasi sobilike sortide väljasõelumise aasta. Kuue mulda istutatud sordi hulka oli valitud nii varaseid, keskvalmivaid kui ka hiliseid sorte. Tulemus: kõige paremateks osutusid ikkagi paljukiidetud ‘Polka’ ja ‘Sonata’. Varastest sortidest tõestas end ‘Rumba’, hilistest osutus saagikaks ja kvaliteetseks marjaks ‘Florence’, mida siinmail väga ei teata ega kasvatata.

Isad-emad abis

Möödunud aastal istutas Taavi maha veel 18 000 taime, kokku on tema põllul 30 000 maasikataime. Et Koimla maad on toitainetevaesed pani Taavi enne põllu rajamist sinna korraliku koguse mereadrut. Ka peab ta vajalikuks väetamist, mis on vajalik taimekasvatuse osa igat liiki mulla puhul. “Kõiki taimele vajalikke aineid lihtsalt pole mullas või on nad seal mitte­omastataval kujul,” selgitab Taavi. “Samamoodi nagu inimene vajab mõnikord toidulisandeid ja sünteetilisi vitamiine, on ka hästi toidetud ja joodetud taim tugev ja terve.”

Marjakasvataja õpikutarkuse omandas Koimla maasikakasvataja Räpina aianduskoolis, samuti on tal tekkinud tuttavaid Lõuna-Eesti suurte maasikakasvatajate hulgas, kes vajadusel alati nõu annavad. Teisalt on iga konkreetse maalapi ja ilmaolude paarisrakendil oma eripära, millest johtuvaid ootamatusi ei suuda ka parimad asjatundjad ette näha. “Arvan, et vähemalt viis aastat tuleb seda asja enne ajada, kuni hakkad lõpuks kõigest aru saama,” tõdeb Taavi.

Põllumeheks hakkamine tõi Taavi sõnul tema ellu suure muutuse, mille märksõna on eelkõige palgatöö vahetamine omanikuks olemise vastu. Kogu maasikakasvatushooaeg on hommikust õhtuni tööga täidetud. “Sul ei ole vaja ühelgi päeval mõelda, mida ma täna teen,” räägib Taavi. “Õhtul enne magamaminekut paned tööde järjekorra paika ja hommikul hakkad algusest pihta,” lisab marjakasvataja, kes kogu 1,2 hektari suuruse põllu kõikvõimalikud hooldustööd teeb sisuliselt ihuüksi.

Saagikoristusel on tal kõige suuremaks abiks pereema Karin Oinberg, kes selleks ajaks võtab põhitööst korralise puhkuse.  Suureks abiks on ka Taavi 89-aastane vanaema Õie, kes toimetab pere väiksematega, kui vanemad põllul. Õie õlul on ka kodune aedvilja- ja kasvuhoonemajandus. “Tegelikult on abi kogu perekonnast – minu vanemad, naise vanemad, sõbrad..,” loetleb marjakasvataja lähedasi, kelle abita oleks kogu ettevõtmine võib-olla juba ebaõnnestunud. “Olen neile kõigile ülimalt tänulik.”

Vaarikas müügiks

Tänavune aasta pole marjade poolest helde: esmalt said varased sordid lumeta talvel külmataadilt tutistamist, siis laskis kevad end oodata ja vegetatsiooniperioodi algus lükkus edasi. 6. juunil tegi saagile korralikku kahju öökülm. Et eelmine aasta oli Saaremaa läänerannikul väga põuane ja kastmissüsteem ei saanud õigeaegselt valmis, siis ei saa Kopli-Põllu talu suurtest saakidest ega kasumist veel rääkida.

Tänu telefonikõnedele ja Facebooki kaudu turundamisele osteti põhiline osa marjadest ära kodust. Hooaja lõpus käis Taavi mõned päevad ka Kuressaare turul, kus tema suured ja lihavad maasikad hästi kaubaks läksid. “Sain seal aru, kui oluline on siinsetele inimestele, et mari oleks pärit Saaremaalt,” räägib Taavi, kellele turuleti taga kauplemine andis veendumuse, et maasikat tasub kasvatada ja tootmist tasub ka laieneda. Juba kevadel lähevad Kopli-Põllu talus maha uued taimed umbes 0,5 ha põllupinnale.

Väärib väljatoomist, et kui enamik Kuressaare turul kauplevaid maasikakasvatajaid on pärit Saaremaa keskosast Pihtla vallast, siis Taavi on esimene tõsisem maasikakasvataja poolsada kilomeetrit eemal läänerannikul, kus keskmine sademete hulk on väga väike ja suvi reeglina kuiv.

Sel kevadel istutas Taavi müügiperioodi pikenduseks ja sortimendi laiendamiseks maha 260 vaarika frigotaime, millele järgmisel aastal lisandub ilmselt teist samapalju. Taavi hinnangul on vaarika järele Saaremaal nõudlus suurem kui pakkumine. Esimesed ‘Glen Ample´i’ sordi marjad on juba küpseks saanud, saaki tuleb kuni septembrini välja.

Šotimaal aretatud ‘Glen Ample´i’ viljad on kohati väga suured, isegi kuni 5–6 grammi mari. “See sort on ennast teiste kasvatajate juures tõestanud,” põhjendab marjakasvataja sordivalikut. “Katsetada on huvitav küll, aga seda on mõistlik teha siis, kui ettevõtmine on korralikult käima läinud.”

Taavi sõnul on ka vaarikatel ostmishuvilised juba olemas. “Väike mõnekümnekilone järjekord on juba tekkinud,” täpsustab ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 838 korda, sh täna 1)