Seenetargaga metsas: harilikest seenemikkudest haruldusteni

Suurem seeneaeg on veel ees ja seenetark Vello Liivil on selles mõttes praegu veel justkui puhkeaeg. Sellest hoolimata näitab ta, mida metsast juba leida võib.

HARULDUSTEGA METSAS: Vello Liiv seab paika haruldase kukeseene liigi esindajaid, et neist seejärel pilti teha.
RAIDO KAHM

Seenelkäik saab alguse Vello Liivi oma koduaiast Viidu külas. Nimelt võib muruplatsidelt tihti leida aasnööbikuid, mis sobivad väga hästi supi sisse. Ära tunneb aasnööbiku äärmiselt sitke jala järgi. “Inimesed on pöördunud mu poole küsimusega, kuidas neist nööbikutest lahti saada. Ega muud viisi polegi, kui peab mulla välja vahetama,” muheleb Liiv ja lisab, et paljud ei tea, et see seen süüa kõlbab.

Veel leiab hoovist hariliku tanuseene ja soomustoriku, mis on n-ö puuseen. Neist esimest (Phallus impudicus – nimi ütleb välimuse kohta nii mõndagi) kasutatakse Lääne-Euroopas erootilise seenena, teab Liiv rääkida. Söödavaks teda siiski ei peeta ja lõhn ka just hea pole.

Kukeseen närve ei kõdita

Edasi viib tee Jõempale. Liiv on mõneti skeptiline, sest seeneaeg on tema sõnul alles tulemas, tavaliselt nii 20. augusti paiku. Kukeseeni võib siiski leida, kuid seenetarga närve need ei kõdita. “Minu vanaonu ütlemise järgi on kukeseen nagu pastel, mida singirasvas praadida.” Enim mekivad talle hoopis kuuse- ja porgandriisikad…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 687 korda, sh täna 1)