Kas raha tinistab inimesed ära? (3)

Lapsevanema, lasteaia ja kooli hoolekogu liikme ning volikogu hariduskomisjoni liikmena olen olnud pikalt Kuressaare linna hariduseluga seotud. Ühe vähese hariduse alal mittetöötava lapsevanemana tean oma kogemusest hästi, et lapsevanemate soovide ja eelistuste kuuldavaks tegemiseks on vaja olla väga aktiivne.

Selle teadmisega võtsime Pireti ja Jaanisega Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogust initsiatiivi Saaremaa koolide lapsevanemate soovide ja eelistuste teadasaamiseks, sest uuest aastast on Saaremaa haridus üks tervik ning kevadel taas tõstatunud riigigümnaasiumi rajamise plaan muudaks oluliselt Saaremaa ja Kuressaare koolisüsteemi.

Sõnastasime küsimused ja viisime Saaremaa koolide hoolekogude esindajatega ühiselt läbi lapsevanemate küsitluse Saaremaa hariduse kohta. Kokkuvõtvad tulemused edastasin nädala algul Kuressaare linnapeale.

Linnapea kommenteeris küsitlust kui “suht mõttetut, kui küsimused on nii suunavad”. Ju ta siis Saaremaa koolide lapsevanemate arvamuste kohta nii arvabki. Ei ole linnavalitsus küsinud Kuressaare koolide lapsevanematelt ega hoolekogudelt nende arvamust koolisüsteemi ja riigigümnaasiumi rajamise kohta. Ju see ongi “suht mõttetu”. Lihtsam on “kabinetivaikuses” mõelda, kuidas raha rohkem saada ja jagada. See pole lapsevanemate asi.

Kolm aastat on linnavalitsus tellinud mitme tuhande euro eest Kuressaare elanike rahulolu uuringut.

Aastatel 2015–2017 oli “mittesuunavatele” küsimustele vastanud 300 linnakodanikust ümmarguselt 80% gümnaasiumi ja põhiharidusega “täiesti ja pigem rahul”. Seda fakti pole linnavalitsus arvesse võtnud. Koalitsioonileppes on kirjas “Toetame praeguse hea koolisüsteemi säilimist”. Need on sõnad, aga teod on teised.

Linnapea kirjatükki koolivõrgust pean tõe huvides faktidega täiendama. Esiteks on valikuid kindlasti rohkem kui kaks. Linnavalitsusel on tegemata igale otsustamisele eelnev sisulise diskussiooni tõstatamine, arusaamade kaardistamine ja alles seejärel tulemustest lähtuvate otsuste tegemine. Praegused kaks valikut on seotud ainult rahaga.

Teiseks tuleb linnapea pakutud kahe valiku variandiga kaks Kuressaare põhikooli ja teised Saaremaa koolid remontida Saaremaa valla rahaga. “Riigiraha” saab vaid üks Kuressaare põhikool.

Kolmandaks on ülepakutud väljend “kümneid koosolekuid”. Hariduse ajutine töögrupp, mida juhtis volikogu esimees, mitte linnapea, käis koos kuuel korral ja tegi 11 ettepanekut Kuressaare koolikorralduse parendamiseks. Komisjoni tehtud ettepanekutega tegelemise kohta vastas linnapea kevadises hariduskomisjonis, et “haridusosakonnal pole selleks olnud ajaressurssi”.

Hariduskomisjonis oli gümnaasiumihariduse tulevik päevakorras 2015 kevadel. Kuni tänavuse kevadeni ehk siis pea kaks aastat valitses täielik vaikus. Avalikeks aruteludeks nimetab linnapea kolme kevad-suvist ettekannet, kus osales 10–25 kuulajat ja neistki osa olid ametnikud.

Neljandaks ei ole teiste “sabas sörkimine” kellestki maailmameistrit teinud ja olla Eesti viimase maakonnana riigigümnaasiumi rajaja ei näita kuskilt otsast innovatiivsust ja oma peaga mõtlemist.
Viiendaks on tähtis sisu. SÜG-i PISA-testide tulemused on Eesti keskmisest märgatavalt paremad. Samuti on Eesti keskmisest paremad väidetavalt ka Kuressaare gümnaasiumi tulemused. SÜG-i 12. klassi lõpetajate eksamitulemused olid 2016. aastal 20-ndad, KG omad 75-ndad. Saaremaa koolide eksamite tulemused on üle Eesti keskmise. Parima riigigümnaasiumina oli 35. kohal Jõgevamaa riigigümnaasium. Vanim riigigümnaasium Viljandis oli 50. kohal.

Kuressaare gümnaasiumide direktorite sõnul on SÜG “ettevalmistus kõrgkooliks” ja KG “gümnaasiumiharidus kõigile”. Kahe kooli erinevust näevad ka põhikoolide õpilased ja nad on sellega rahul. Riigigümnaasiumiga need valikud kaovad.

Kas peaks Kuressaare linnavolinikud sisuliselt viimasel koosolekul tegema ilma sisuanalüüsita tulevikuotsuse Saaremaa koolihariduse osas? Siililegi selge, et Saaremaa ühtse koolivõrgu tuleviku teema on keeruline. Madis Kallase sõnul pandi Saaremaa valla ühinemisläbirääkimistel koolivõrgu tulevikumudeli üle arutamine “vaiba alla”, sest muidu poleks ühinemisest vaidluste tõttu midagi välja tulnud. Ühinemine toob endaga kaasa ühekordse rahasüsti, nagu ka riigigümnaasiumi rajamine. Ilma läbi mõtlemata ja kaalumata otsustades, lastes ennast rahal “ära tinistada”, võib juhtuda nagu püksi pissides – algul hea soe, aga pärast..!

Anton Teras

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 092 korda, sh täna 1)