Riik on olnud rahvuspargi keskusele hea peremees

Pühapäeval tähistati Loona mõisakompleksis Vilsandi rahvuspargi 107. sünnipäeva ja kaitseala külastuskeskuse 20. aastapäeva. Äsja uuenduskuuri läbinud Loona kivimajas avati uus ekspositsioon “Imeline ja imelik kivimaailm”.

UUENENUD KIVIMAJA EKSPOSITSIOON: RMK kinnisvara osakonna töötaja Aarne Puparti juhtimisel tehti kivimajas remont ja uuendati väljapaneku aluseid.
IRINA MÄGI

Lisaks Tartu ülikooli teadlaste ja tudengite koostatud väljapanekule saavad huvilised kivimajas informatsiooni ka uutelt stendidelt. Keskkonnaameti osakonnajuhataja Olav Etverk tänas aastakümneid Vilsandi rahvuspargis (varasema nimetusega Vilsandi riiklik looduskaitseala) vastutavatel ametikohtadel töötanud Arvo ja Kadri Kullaperet, andes neile tänutäheks väikese meene.

RMK Loona külastuskeskuse teabejuht Heli Alliksoon juhatas piduliku sündmuse sisse, kutsudes külalisi kohvile ja sünnipäevatordile.

Arvo Kullapere meenutas Loona mõisa renoveerimise algust, öeldes, et 1995. aastal võttis ta vastu otsuse kogu kompleks külastuskeskuse tarbeks renoveerida.

Külastuskeskus avati 1997. aasta 2. novembril. “Töö ei olnud kerge, arvestada tuli muinsuskaitse rangete nõudmistega. Ehitajad said hakkama. Riik on olnud kogu selle 20 aasta jooksul rahvuspargi külastuskeskuse hea peremees. Peamajas on tööl 10 inimest, kunagises karjakastellis, kus asub ka RMK teabepunkt, 7–8 inimest. Külastajaile osutatakse siin kümmet erinevat teenust,” andis Kullapere teada.

20 aasta jooksul on Vilsandi rahvusparki külastanud 170 000 inimest umbes 50 riigist. Kaitseala on tunnustatud mitme rahvusvahelise sertifikaadiga.

Endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tundis heameelt, et Loona külastuskeskuse töötajad on kogu kompleksi hästi hoidnud. “Loonalt saavad loodusehuvilised palju informatsiooni. Siit saavad alguse matkarajad. Vilsandi rahvuspark on ammugi rahvusvaheliselt tuntuks saanud,” toonitas Tamkivi.

Giid Kadri Kullapere juhtimisel tutvusid enam kui poolsada matkajat pühapäeval Vilsandi saarel RMK matkarajal selle meresaare omalaadse loodusega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 232 korda, sh täna 1)