Saarlased XII maapäeval Viljandis, Vana-Võidus

Taas on kõlanud maarahva hääl võimsalt üle kogu ilmamaa. Me oleme õlg õla kõrval seisnud ja suud puhtaks rääkinud. Liikumise Kodukant tähtsaim sündmus on nüüd peetud ja kõik see on jätnud heleda leegi meie kõigi südametesse.

4.–6. augustil võõrustas meid Mulgimaa. Seal toimus nüüd juba 12. korda peetud Eesti külade maapäev “Eesti küla elab”, millel osales ligi 400 külade eestvedajat kõigist 15 maakonnast. Kohal olid riigikogu esimees Eiki Nestor ning erinevatel päevadel ka president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas ja maaeluminister Tarmo Tamm. Reedesel avatseremoonial kuulutas riigikogu esimees Eiki Nestor välja Eesti aasta küla 2017, milleks osutus Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaalt.

Maapäeva aruteluteemade seas on esikohal kogukondade ja omavalitsuste haldusreformi järgne koostöö, ühistegevus kogukonnas ja uusmaakate kohanemine, töökohad ja kogukonnaettevõtlus ning maaelupoliitika kujundamine Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal.

Maaelu ja seda ümbritsev keskkond on viimaste aastate jooksul oluliselt muutumas. Senised harjumuspärased tegevusviisid enam ei kanna, tuleb olla avatud ja leida uusi võimalusi, kuidas suuremate omavalitsuste tekkimisel külades elu edasi arendada. Haldusreform võib anda selleks häid võimalusi, kui kogukonnad ise neid märgata ja kasutada soovivad.

Seekordne maapäeva avarongkäik toimus esmakordselt Viljandis. Oli uhke tunne olla maa- ja külaelu liigutaja. Külad olid häälekalt linnapildis ja kõigil viljandlastel oli võimalus tulla sellest osa saama. Rõõm oli kuulda saarlastele elagu-hüüdeid kaikumas Mulgimaa pealinnas. Meie rõõmus delegatsioon kandis uhkelt oma maakonna lippu ja oli kodust kaasa toodud kadakaoksadega lehvitades silmapaistvalt tegus.

Maapäeval on ka tavaks katta esimese päeva õhtul pikk ühine õhtusöögilaud “Maakondade maitsed”, kus pakutakse kõigi maakondade kaasatoodud parimaid toite. Meie lauda aitasid katta tuntud tootjad ja Saare eheda märgise saajad. Sügav kummardus meie poolt teile: Saaremaa Lihatööstus, Saaremaa Piimatööstus, Deli Food OÜ, Karja Pagar, Muhu Leib, Pöide Õlu, Pihtla Õlu, Muhu Õlu, Vettel, Metakor OÜ, Koplimäe talu, Orbu OÜ, Epi talu. Lisaks olid soolaoad Lemmi Sauna poolt Laadjala seltsist ja Kõljala naiste parim rull-

biskviidimaius. Meie laua hitt oli aga suitsulestad härra Salongilt Nasvalt. Ilma nendeta ei oleks meie laud nii populaarne olnud nii kodu- kui ka välisdelegatsioonide seas. Saaremaa maitsed lõid tuntavalt laineid. Meil oli, mida näidata. Suur aitäh!

Avaüritusel esitles iga maakond ka üht ettevõtmist, milleks meil oli Käesla külaseltsi “Sada seent Eestile”. Hää oli pärast mitmete olijate suust kuulda, et sinna pidusse tahaks küll minna ja neid seeni tahtsid kohe paljud näha. Samuti oli muusikaliseks etteasteks tulnud maapäevale rock-folk-kollektiiv Küi Sõrvest. Nende lugu kaikus võimsalt.

Kolmandal päeval, pühapäeval, Vana-Võidus vastuvõetud Eesti Külade XII Maapäeva manifest ootab riigilt selget sõnumit, kes on Eesti Vabariigis tervikliku maaelu eest vastutaja.

Praegu jagab seda vastutust kolm ministeeriumi. Manifest kinnitab ka, et kogukondade soov on olla kohalikule omavalitsusele võrdväärne koostööpartner kohaliku elu kujundamisel.

Eesti külaliikumise Kodukant juht Krista Habakukk andis maapäevaliste manifesti pidulikult üle lõputseremoonial viibinud peaminister Jüri Ratasele ja maaeluminister Tarmo Tammele, kes kinnitasid, et käsitletud teemad on olulised ning lähema kahe aasta jooksul saavad need 90 protsendi ulatuses teostatud.

Manifest rõhutab vajadust selle järele, et EL-i uuel eelarveperioodil (2021–2027) saaks külaelu erinevate arendustegevuste jaoks toetust taotleda ühest kohast. Multifondide suuna on juba valinud suurem osa EL-i liikmeriikidest. Multifondide rakendamise eeltingimus on kogukondade suurem kaasatus otsustusprotsessidesse – CLLD ehk kogukonna juhitud kohalik areng (Community Led Local Development). Selle käigus ei tohi aga kaduda ega kahaneda siseriiklikud regionaalarengu programmid. Samuti peab riik tagama hästitoimiva taristu – arendama välja lairiba-interneti võrgu, panustama hajaasustuses paindlikumale ühistranspordile ja tagama teede korrashoiu.

Maapäeva ehk külade parlamendi kutsub kord kahe aasta jooksul kokku Eesti külaliikumine Kodukant. Maapäeva eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistele mõttetalgutele maaelu arendamise teemal.

Maapäevade kandev idee on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele ja omavalitsustele.

Reet Viira,
Saaremaa Kodukandi juhatuse esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 188 korda, sh täna 1)