Salmel tähistati Martin Georg Emil Körberi 200. sünniaastapäeva

Pühapäeval Salmel toimunud laulupäevaga tähistati Anseküla kirikuõpetaja Martin Georg Emil Körberi 200. sünniaastapäeva. Kuigi vihm peletas lauljad lauluväljakult rahvamaja saali varjule, jagus seal koorilaulu mitmeks tunniks.

VIHMA EEST VARJU: Laulupäevalisi tervitas Salme vallavolikogu liige Jaanus Reede.
TENNO LAURI

Selleks pidulikuks sündmuseks olid Salmele kokku tulnud nii kohalikud Saaremaa kui ka mandri koorilauljad. Ühislauludeks oli Körberi loomingu nüüdisaegsemaks kohandanud Martin Körberi seltsi juht Jaan Vaidla, kuid iga kollektiiv esitas ka oma repertuaari.

Kahe tunni pikkusel kontserdil astusid üles ansambel Collecta Kihelkonnalt, Nissi koguduse ansambel Taeva Lõoke koos Sõrve koguduste naistega, Tallinna Sadama kammerkoori suveansambel, Sõrve segaansambel, segakoor Kosk, Keila naisansambel Püü ja üllatusesinejana lauljad Kärlalt.

Teadustajad olid Kristjan Kurvits ja Silver-Mikk Raik. Laulupäeva patroonid olid Ingrid Rüütel koos abikaasa president Arnold Rüütliga ning peapiiskop emeeritus Andres Põder abikaasaga. Külaliste hulgas olid Saarte praost Anti Toplaan ja riigikogu liige Kalle Laanet abikaasaga. Traditsiooniliselt kostitati kõiki saalisviibijaid pärast lõpulaulu kalasupiga.

Laulupäeva üritused algasid juba eelmisel päeval. Laupäeval kell 15 süüdati Kudjape kalmistul Körberi haual laulupäeva tuli küünlast, mis oli seal põlenud tema sünniaastapäevast 29. juulist.

Järgnes ajalookonverents Salme kirikumajas, kus Õilme Salumäe rääkis Martin Körberist ja tema ajastust. Leo Filippov tutvustas Körberi seoseid Sõrvemaa loodusega. Koduloolase Heldur Petersoni ettekande teema oli “Võnnu mehed Körberid”, kirikuõpetaja Anu Konks mõtiskles teemal “Õpetaja ja lapsed” ning Jaan Vaidla võttis päeva kokku teemal “Martin Körberi laulev kogudus”. Ettekannete vahel esinesid lauljad. Kädi-Leen Kurvits laulis Martin Körberi tuntuimat laulu “Ma olen väike karjane”.

Ajalookonverentsi ajal tabas Salmet aga selle aasta tugevaim äikesetorm, mis tekitas elektrikatkestuse. Seetõttu toimusid pooled ettekanded küünlavalgel.

Pühapäeva hommikul peeti Jämaja kirikus mälestusteenistus. Teel Salmele peatuti hetkeks vihmasajus Anseküla kirikuasemel. Sealt sai 16 aasta eest alguse Anseküla nüüdisaegsete laulupäevade traditsioon. Varsti loodi Martin Körberi selts, mille tegevuse eesmärk on Körberi loomingu tutvustamine ja sõjas hävinud Anseküla kiriku taastamine. Huvitava mõtte pakkus oma kõnes välja Heldur Peterson.

Nimelt võiks tema arvates koostöös veeteede ametiga paigaldada Anseküla tuletorni kaarakendesse tornikella, mis Sõrve kihutavatele turistidele aega näitaks. Seltsi juhi Jaan Vaidla kinnitusel pole maha maetud ka mõtet kiriku taastamisest.

Järgmine laulupäev toimub Ansekülas viie aasta pärast 2022. aastal, kuid Körberi loomingut soovib selts tutvustada ka vahepealsel ajal. Seda nii kontserte andes kui ka trükistena.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 239 korda, sh täna 1)