Talunikud tahaks ebasoodsamate alade toetust (4)

Viimaste aastate madalad teravilja kokkuostuhinnad panevad Saaremaa teraviljakasvatajaid avaldama pahameelt ebasoodsamate piirkondade toetuse kaotamise üle sel eelarveperioodil.

Olukorras, kus vilja kokkuostuhinnad on viimase kümnendi madalama taseme lävel ja vilja äraveo kulud suurenevad, peab Orissaare valla viljakasvataja Aavo Aljas (fotol) ebasoodsamate alade toetuse ärakaotamist siinsete tootjate suhtes ülekohtuseks. “Saarlastele on see suur probleem, sest me maksame teistest piirkondadest rohkem,” ütles Aljas. 25–30 tonni kaaluvate autokoormate sadamasse transportimise veokulu ulatub saarlastel kuni 500 euroni.

“Olen alati rääkinud, et ebasoodsamate piirkondade toetus tuleks taastada, aga poliitilist tahet ei ole,” lausus Aavo Aljas, kelle sõnul ei ole mingit kahtlust, et siinsete tootjate tegevuskulud on võrreldes mõne muu paigaga märgatavalt suuremad. “Kuna enamik otsustajaid on mandrilt, ei taheta sellest aru saada, ka meie esindusorganisatsioonid pole suutnud seda selgeks teha.”

Aljase sõnul öeldakse saarlastele ebasoodsama piirkonna jutu peale, et Saaremaal elada on lõbu ja privileeg. “Et meil on tuulikud ja merevaade,” lausus talunik, kelle sõnul merevaatega põllul kasvatatud vilja eest keegi paraku rohkem maksta ei taha.

Saarte Häälega kõnelnud viljakasvatajad märkisid, et kui varem kehtis söödavilja kokkuostul kaks hinda: näiteks vilja kodust äraviimise korral maksti tootjale söödaodra eest 121 eurot ja kui tootja vilja ise sadamasse viis, 134 eurot tonnist. Sellest hooajast kokkuostja koduhinda enam ei paku, vaid küsib äraveo eest tasu vastavalt kilomeetrite arvule, mis tuleb saarlastele senisest kallim.

Valjala valla viljakasvataja Kaido Kirst märkis, et igasugune teenuse kallinemine on madalate viljahindade juures tõsine probleem, kuid samas pole ühegi kokkuostja asi tegeleda regionaalpoliitikaga, mis on ikkagi riigi maaelupoliitika teema.

“Pole midagi teha, ju siis tuleb rohkem töötada ja vähem magada,” oli Kirst regionaalsetest erinevustest möödavaatava maaelupoliitika suhtes irooniline.

Ka Väike-Pahilas tegutseva Jurna talu noorperemees Jürgen Haamer leidis, et Saaremaa talunikud on oma asukohast tulenevalt natuke teises olukorras. “Midagi pole teha, me oleme ikkagi väikest viisi meretagune riik ja kõik asjad on meil transpordikulude tõttu natukene kallimad,” rääkis Haamer, kelle sõnul on kütusehinna kõikumine siinse tootja rahakotile kohe tajutav.

Viljasaak on keskmine

Seni vaid talinisu koristanud Aavo Aljase sõnul sai ta saagikuseks umbes 4 tonni, mullu kujunes Aljase keskmiseks saagiks 5,5 tonni hektarilt. Kui talivili oli juba orase pealt vaadatuna kahvatum kui möödunud aastal, siis suviviljad näevad mullusest paremad välja. Teisi kultuure Aljas veel koristanud pole.

“Suveraps on alles täiesti roheline, otra ja suvinisu saab koristama hakata ehk järgmisel nädalal,” rääkis ta.

Maakonna nimekaim viljakasvataja Kaido Kirst sai nisupõllult saagiks 5 t/ha, mis on tema mõistes viimaste aastate lõikes üsna keskpärane tulemus. Ka Kirst pole teisi kultuure veel võtmas käinud.

Kirst ütles, et vilja kokkuostuhinnad on sedavõrd madalad, et väiksema saagikuse juures peaks ta tootmise lõpetama. “Kui praeguste viljahindade juures oleks saak 2,5–3 tonni, siis sa ei peaks mulle enam helistama ja põlluinfot küsima,” sõnas Kirst. Kui 2012. aastal sai ta talvel vilja eest 200–220 eurot tonnist, siis täna maksab tonn 120 eurot. Arvestades, et Kirstu talu toodab aastas üle 1000 tonni vilja, jääb tal parimate hindadega võrreldes toodangu eest saamata 100 000 eurot saagi kohta.

Elektrikatkestus seiskas viljakuivati

Nagu oleks riigi puudulikust maaelupoliitikast ja madalatest viljahindadest veel vähe, seiskus neljapäeval elektrikatkestuse tõttu Kavandi viljakuivati.

Kavandi viljakuivatis oli neljapäeva hommikul kaks viieminutilise intervalliga lühiajalist (umbes 20 sekundi pikkust) elektrikatkestust, mille tagajärjel tekkisid kuivati töös häired. “Kuivati töötas, kui vool ära läks, aga pärast seda, kui vool tagasi tuli, ei hakanud ahju ventilaator enam tööle,” rääkis Kavandi viljakuivati üks omanikke Aavo Aljas, kes nägi mõne aja pärast piirkonnas liikumas remondimeeste masinat.

Põllumehe sõnul ei taha kuivati omanikud sellise rikke parandamisega seotud kulusid enda kanda võtta. “Ütlesin elektrifirma infotelefonile ka, et kui meile jälle rikke parandamise eest arve esitatakse, siis meie omalt poolt kavatseme selle esitada ka Elektrilevile,” ütles Aljas. “Oli ilus ilm ja kuivatil tamp taga, aga siis äkki töö seisab – täitsa masendav,” ei tahtnud ta asjade sellise käiguga leppida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 439 korda, sh täna 1)