Peaasi on olla pardal, mitte tunde kai peal (9)

Arnold Lokna

Saarlane Arnold Lokna teeb TS Laevad OÜ juhtkonnale ühe ettepaneku, mille elluviimine pole loodetavasti üle mõistuse keeruline.

Sagedasti võib kinnisvarareklaamidest lugeda, et üks või teine reklaamitav objekt asub näiteks poole tunni kaugusel Tallinnast või mingist muust asulast. Lääne meedias ja kõnepruugis on selline väljendusviis tunduvalt sagedasem. Ka Saaremaal oli selline teadaandmine varem sagedane – siis, kui põhiliiklus toimus hobustega. Näiteks Laimjala asus kolme ja poole tunni kaugusel Kuressaarest. Kui oli vaja Kuressaarde laadale minna, tuli kolm ja pool tundi varem teele asuda, et laada avamiseks kell seitse hommikul kohal olla.

Hommikul tehti põhilised ostu-müügitehingud, hilisem aeg kulus lihtsalt lõbutsemise peale. Hiljem, kolhooside tulekuga laatade traditsioon soikus. Põhiline liiklusvahend hobune korjati elanikkonnalt ära. Asemele hakkasid tulema tänapäevased liiklusvahendid autod.

3,5 tunni kaugusel pealinnast

Tänapäeval saame öelda, et Kuressaare asub kolme ja poole tunni kaugusel Tallinnast. Tunni ajaga Kuivastusse, pool tundi merel ja kahe tunniga Tallinna. Seega elan kolme ja poole tunni kaugusel Tallinnast.

Nii olingi endale mällu talletanud, et elan pealinnast kolme ja poole tunnise vahemaa kaugusel. Hiljuti sain kutse ühele tähtsale koosviibimisele, mis eeldas, et pean õhtupoolikul kella kuueks pealinna jõudma. Avasin hommikul kodulehe Praamid.ee, kust selgus, et sel päeval küll ühelegi laevale piletit ei pakuta. Seega tuli loota piletitele, mida müüakse kassast. Kui tavaolukorras oleksin sõitu alustanud kell kaks, siis seekord, et ikkagi kindlalt kohale jõuda, alustasin sõitu kell üksteist.

Jõudnud Kuivastu lähedale, selgus, et sõidukite järjekord piletikassani oli tugevasti üle kolme kilomeetri. Tegin luuret, et äkki on järjekorras mõni tuttav, kes on ka minule järjekorrakoha juba ära broneerinud, kuid tulemus oli negatiivne. Kui jõudsin tagasi järjekorra lõppu, oli minu ette veel lisandunud üle viieteistkümne sõiduki. Seega oli meel üpris nukker. Hakkasin juba mõttes kiruma, et mida paganat ma selle mätta peal üldse tegutsen, kas poleks aeg kolida kuhugi kindlamasse punkti. Kuid siis meenus, et olen ju selle mätta peal sündinud, vaid kolm aastat siit ära olnud – Nõukogude armees – ning minu asi on seda mätast hoida ja kaitsta.

Aga kohe minu ees olevast sõidukist ilmus välja grillahi, söed pandi põlema ja ilmselt kusagil poolelijäänud pidu võis jätkuda. Ilus ilm, sirendav päike, mõnus merelähedane tuuleke, meeldiv grilliaroom, vot see on see, mis peotuju pöördesse tõstab. Just selle nimel tasub Saaremaale sõita ja praamijärjekorras koht sisse võtta.

Kuigi kasutan siin sõna “pidu”, siis palun sellest mitte välja lugeda, et tarbiti alkoholi. Ei, tänapäeval on pidu pidada võimalik täiesti ilma alkoholita. Saadaval on alkoholivaba õlu, alkoholivaba vahuvein, lisandumas alkoholivaba Lauaviin. Ka kirjeldatud peolised tarbisid kalja ja mahlajooke. Ning kogu see peoplats ja sõiduvahend liigutati lihaste jõul laevale ligemale. Minulgi õnnestus nende peolistega põgusalt tutvust teha. Need olid 18–20-aastased noored, kes olid tulnud Saaremaaga tutvuma ja Saaremaa üritustest osa saama. Varras hästiküpsenud grill-lihaga kulus pika ootamise peale marjaks ära.

Kindlasti on sarnast situatsiooni kogenud paljud saarlased. Ja sagedasti – kui sõita on vaja, aga laevajärjekorda ei jõua ära oodata. Ka minul oli ärevus laes, kuuldavasti olla ära sõitnud juba neljas laev, kuid kurvi tagant hakkasid alles sadamahooned paistma.

Saarlastel peaks olema eelis

Palju on kuluaarides heietatud, et põlissaarlastel peaks olema laevale pääsemiseks eelis, peaks olema eraldi järjekord. See kõik on keeruline. Palju lihtsam viis on, et kuna piletiostul saarlaste isikud juba niikuinii tuvastatakse, siis võiks lehel Praamid.ee saarlastele avaneda ka kassas müüdavad piletid, kust on võimalik pilet lunastada ja sellega pääseda piletialale. Millisesse ritta või kuidas, ei ole enam oluline. Ei oma tähtsust, kas asud ninaga vastu vööri või poolpõiki ahtris.

Peaasi, et oled pardal, siis hakkab varsti ka teine kallas paistma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 804 korda, sh täna 1)