Saarlased lõid oma talunike asendusteenistuse (1)

Eestimaa talupidajate keskliidu talunike asendusteenistuse üheksa aasta pikkuses ajaloos juhtus enneolematu lugu, kui kaks Saaremaa asendustalunikku lõid tööandja seljataga konkureeriva ettevõtte.

LOOMASÕBRAD: Lisaks Maret Jalakule töötab uues ettevõttes tema elukaaslane Meelis Nuut. Fotol veel lapsed (vasakult) Mehis, Nele ja Jarmo.
Maanus Masing

”Jah, see on küll pretsedenditu,” ütles Eestimaa talupidajate keskliidu asendusteenistuse keskuse direktor Riina Kaldaru, kes oma sõnul kuulis Saare Talupidajate Asendusteenistus OÜ loomisest alles nädal tagasi. ”Mõnes mõttes on see ebalojaalne ja nimekaaperdamine, aga meil on tegevusvabadus ja keelata seda ei saa.”

Salme vallas Suurna külas registreeritud Saare Talupidajate Asendusteenistus OÜ juhatuse liige Maret Jalak ütles, et uut asendusteenistust ajendas tegema olemasoleva teenistuse puudulik töökorraldus. Jalak viitas olukordadele, kus Saaremaa talunikud on jäänud asendajata, sest siinsed asendustalunikud olid suunatud tööle mandrile.

Töö kodu lähedal

”Eelmisel aastal olin kuu aega Lääne-Virumaal Vihulas ja minu Saaremaa kliendid olid kõik ilma teenuseta,” kinnitas Maret Jalak. Juhtunud on sedagi, et talunik on haigestumise tõttu kiiresti asendajat küsinud, kuid teenistus pole sellest asendustalunikke informeerinud, rääkimata nende kohalesaatmisest.

Maret Jalaku sõnul toimetab ta meelsamini kodule lähemal, sest kes ei tahaks jõuda ööseks koju laste juurde. Mandril käimisega on juhtunud, et Maret jõuab mandrilt Saaremaale viimase praamiga, kuid juba hommikul kell 4 hakkab toimetama mõnes Saaremaa talus. Kuna asendustalunik töötab käsunduslepinguga, ei ole talle puhkust ette nähtud, samuti pole tal haiguslehe korral alati haigekassalt hüvitist loota.

Uus asendusteenistus hakkab Jalaku sõnul teenindama vaid Saaremaa tootjaid. Lisaks Jalakule endale töötab uues ettevõttes tema elukaaslane Meelis Nuut. Uus teenistus pakub teenust ka nendes põllumajandusvaldkondades, kus taluliit asendusteenust ei paku. ”Näiteks hobusekasvatajatele, vuti- või jänesekasvatajatele,” loetles Jalak. ”Meie jaoks vahet ei ole.”

Türi kõrgema põllumajanduskooli zootehnikuna lõpetanud ja seemendustehnikuna tegutseva Maret Jalaku sõnul püüab ta end pidevalt täiendada ja tootjatele ka mitmesugust nõu anda.

”Kuidas piimatoodangut tõsta, kuidas loomi paremini tiineks saada,” rääkis Jalak, kelle sõnul teevad nad ka sõravärkimist.

Talupidajate liidu asendusteenistusega 2016. aasta kevadel liitunud Jalaku sõnul kasutab Saaremaal praegu asendustalunike teenust umbes 15 talu. Vahepeal oli talunike usaldus asendusteenuse vastu oluliselt langenud.

”Oli juhuseid, kus keegi lõhkus tehnikat või oli lihtsalt minema jalutanud, igasuguseid huvitavaid jutte on tulnud,” rääkis Jalak vahepeal asendustalunike mainet tabanud langusest.

Toetust ei maksta

Kui talupidajate liidu asendusteenistusel on kasutada toetusmeede, mis aitab talupidajatel asendustaluniku palgakulusid katta, siis eraettevõttel taolist tuge pole. Teenuse hinnakiri sisaldab tunnitasu ja kohalesõidutasu.

”Läheme kohapeale, vaatame, millised on olud ja töö raskusaste,” lausus Jalak, kelle sõnul võib talunik töö eest kokkuleppel tasuda ka mõne omapoolese teenustööga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 266 korda, sh täna 1)