Saaremaa trühvlikasvandus annab saaki alles 2027. aastal

Hobina trühvleid kasvatav Karmo Kalda alustas kasvandusega pea kümne aasta eest, ent oli sunnitud vahepeal otsast alustama ja ootab oma esimest saaki seega veel kümme aastat.

Saaremaale 2008. aasta kevadel Eesti esimese trühvlikasvanduse rajanud Karmo Kalda jaoks on tegu suuresti hobiga. “Majanduslik osa on sellest ehku peal,” tõdes ta ja lisas, et kui suvitrühvlite puhul räägitakse 300–1000 euro suurusest kilohinnast, siis tuhandet eurot ei maksa Eestis küll keegi.

Oli lihtsalt sobiv maalapp

Ajaleht Äripäev kirjutas hiljuti, et Kalda kasvandus sai alguse juba pea kümme aastat tagasi, kuid alguses saadeti talle vale seeneniidistikuga nakatatud puud, mistõttu tuli kogu protsessiga jälle otsast alata. Seega pole trühvlisaaki Eestis seni veel saadud.

“Saaki veel pole, sest esimesed puud, mis Inglismaalt ostsin, olid vale trühvliliigiga,” selgitas Kalda Saarte Häälele lähemalt.

Ta märkis lisaks, et mõned aastad tagasi istutas ta maha ka Prantsusmaalt ostetud puud, aga nendest on enamik praeguseks sootuks välja läinud. “Kolm aastat tagasi õnnestus mul endal puid trühvlitega “nakatada”, nüüd olen neid istutanud,” kõneles Kalda.

Nagu mainitud, siis esimene saak võib nüüd hea õnne korral tulla tõepoolest kümne aasta pärast. “Oodata ei oska midagi. Igasugune kogemus meie tingimustes ju puudub,” arutles ta.

Mingit erilist suuremat põhjust, miks ta istanduse just Saaremaale rajas, Kaldal pole. “Oli lihtsalt selline maa olemas, mille mullastikunäitajad vastasid nõutule,” tähendas ta. Kuskil mujal tal istandusi pole ning mingeid toetusi ei ole ta oma istanduse rajamiseks kasutanud. Praegu on Kalda Saaremaa trühvliistanduses sirgumas umbes 500 puud.

Kui tingimuste poolest sobib Eestis trühvlite kasvatamiseks enim just Lääne-Eesti, on viimasel aastal Äripäeva andmeil tekkinud Eestisse mitu uut kasvandust ning seda hoopis Lõuna-Eestis. Uued kasvandused asuvad Tartu-, Põlva- ja Võrumaal.

Kulutab “hobile” nädala

Kuigi trühvlite kasvatamine on suuresti õnnemäng, ei vaja see suuri investeeringuid. Enamik trühvlikasvatajatest on puud istutanud vabale maalapile, mida jõudumööda korrastada ja kus umbrohutõrjet teha.

Karmo Kalda tõdes näiteks, et tema kulutab aastas oma “hobile”, mille asukohta ta lähemalt ei täpsustanud, kokku umbes nädala.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 596 korda, sh täna 1)