Tomba supluskoht jäägu avalikku kasutusse! (15)

“Kui Veske külas asuv Tomba kruusakarjäär kogu ulatuses eraomandisse müüakse, piiratakse selle otsusega oluliselt kohaliku elanikkonna võimalusi karjääri suplus- ja puhkealana kasutada,” tõdevad vallaelanikud Andrus Toompuu ja Benno Aavasalu Leisi vallavolikogule saadetud pöördumises.

Tomba karjääri kinnistu müügi eelnõus viidatakse avaliku huvi olemasolule, aga ühtegi avalikku arutelu toimunud ei ole. Selle teemaga seonduv volikogu istungi päevakord ja arutamisele tulevate teemade nimekiri avaldati valla kodulehel vaid kaks tööpäeva enne istungit, mistõttu ei olnud eelnõu osas muudatusettepanekuid teha varem võimalik.

Kohalikud elanikud ja suvitajad, kes on elanud Tomba karjääri naabruses üle 40 aasta, on kogu selle aja saanud aastaringselt vabalt kasutada karjääri ujumise-puhkamise võimalusi.

Alternatiivi raske leida

Kui vaadata Leisi-Karja piirkonna veekogusid üldisemalt, siis ajalooliselt on avalike veekogudena kasutusel olnud Oitme jõgi, Leisi jõgi ja Tomba karjäär. Nendest Oitme jõgi on nüüdseks kinnikasvanud, väikese veevooluga oja. Leisi jõgi on selles piirkonnas piiratud eravaldustega ja juurdepääsuteed tõkestatud sissesõitu keelavate liiklusmärkidega. Ainukese avaliku juurdepääsuga veekoguna on säilinud Tomba karjäär, sealses looduskaunis kohas käiakse mõnikord ka lihtsalt jalutamas nagu järve ääres.

Suplus- ja puhkealana on Tomba karjäärile raske alternatiivi leida. Vesi on puhas, allikalise juurdevooluga, üks nädal pärast suvesoojade ilmade saabumist tõuseb karjääri supluskoha veetemperatuur 20 soojakraadini ja püsib sel tasemel sügiseni. Sarnaselt teiste ujumisrandadega on Tomba ujumiskohas enim külastajaid palavatel suvepäevadel. Pikaajalistest suplustraditsioonidest tulenevalt on randa paigaldatud päästeameti infotahvlid ja päästerõngad.

Võib kindlalt väita, et kui Tomba karjäär kogu ulatuses eraomandisse müüakse, piiratakse selle otsusega oluliselt kohaliku elanikkonna võimalusi karjääri kasutada. Isegi juhul, kui alale on seatud suplus-servituut, jääb maaomanikule õigus piirata eraomandi kasutamist erinevate keelumärkide ja kitsendustega, näiteks lubades kinnistut kasutada ainult teatud kellaaegadel või ettehelistamisega, keelata koeraga jalutamine jne.

Samuti võib takistusi tekkida talvisel ajal, kui keegi soovib karjääris näiteks uisutada. Kuna servituut annab õiguse vaid suplemiseks, siis võib eraomanik alates oktoobrist (kui suplemas enam ei käida) juurdepääsu kinnistule põhimõtteliselt täielikult sulgeda jne. Sarnaseid vastuolusid on tihti ka ajakirjanduses kajastatud.

Tõenäoliselt tuleks eelnõust eemaldada supluskoha kasutajate liikumise piirang “ainult jalgsi või jalgrattaga”, kuna uued maaomanikud võivad samal alal sõita ju autodega. Võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt ei tohiks tekitada ebavõrdseid kitsendusi. Piirangu põhjenduseks on eelnõus toodud mõte, et “ümberkaudne rahvas saab kohale ka jalgsi või jalgrattaga”. Siiski peaks arvestama, et Tomba karjääris käivad ujumas inimesed ka Karjast, Leisist, Pärsamalt jne ning üldjuhul ei tule nad kolme-nelja kilomeetri kauguselt jalgsi. Ujumise ajal autode parkimine on vajalik.

Suplus-servituudi piires peaks olema lubatud aastaringne maakasutamine, mis tõenäoliselt oleks maaomanikule koormav, eelnevast lähtuvalt oleks parem lahendus luua Tomba karjääri supluskohale eraldi katastriüksus sotsiaalmaana. Supluskoha heakorra tagamiseks on erinevaid võimalusi, kaasa arvatud kohaliku kogukonna kaasamine.

Praeguse eelnõu kohaselt on karjääri tagumises veekogus suplemise servituut plaanitud seada nii, et üle järve ei ole võimalik ujuda, ilma et servituudiga seatud alast välja ei uju. Tahes-tahtmata jääb mulje, et sealse servituudi ala on seatud ainult naaberkinnistu omanike huvidest ja soovidest lähtudes, mitte arvestades avalikku huvi ja reaalsust ujumiskoha kasutamisel.

2016. aasta “Teeme ära” talgute raames paigaldati päästevahendid ja veeohutuse stendid mõlemale poole tagumist veekogu just seetõttu, et tagumist veekogu kasutatakse ujumiseks/suplemiseks kõige enam.

Alustage avalikku arutelu

Kõik need Tomba karjääri ujumiseks ja suplemiseks kasutavad inimesed, kel ei ole selles piirkonnas mingeid isiklikke huve, jäävad lootma, et volikogu liikmed arvestavad eelkõige vallarahva huvidega, mitte ei sea esiplaanile üksikute naaberkinnistute omanike huve.

Usume, et kui Tomba kruusakarjääri supluskoha kinnistu jääb sotsiaalmaana avalikku kasutusse, ei saa see häirida naabruses elavate maaomanike huve ega rikkuda nende privaatsust – teadaolevalt ei ole politsei seniajani aastakümnete jooksul registreerinud ühtegi Tomba karjääriga seotud avaliku korra rikkumist.

Eeltoodust tulenevalt palume volikogul peatada otsuse eelnõu “Veske küla, Tomba kruusakarjääri kinnistu jagamisel tekkivate kinnistute müük otsustuskorras” menetlus ja alustada avalikku arut­elu Tomba kruusakarjääri edasise kasutamise teemal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 848 korda, sh täna 1)