Uuring: veereostuses on süüdi külaelanikud (7)

Pihtla vallas asuvas Suure-Rootsi külas tehtud veereostuse uuring näitas, et sealsete kaevude vee on rikkunud reostuses kohalikke veisepidajaid süüdistanud külaelanikud ise.

Meelis Albert

“Bakteriaalne reostus Lembitu ja Roosu talu salvkaevudes pärineb nõuetele mittevastavatest reoveekäitlemise süsteemidest,” tõdes Pihtla vallavalitsuse tellimusel valminud uuringu kokkuvõttes Meelis Albert, uuringu koostaja ja atesteerimistunnistusega proovivõtja.

Uuringus kasutas ta Pihtla vallavalitsuse kogutud andmeid, kohapeal võetud veeanalüüside tulemusi ja välitöödel tehtud vaatluste tulemusi. Suure-Rootsi küla kaevude reostunud vesi on juba aastatepikkune probleem.

“Kuna reostusprobleemid on olnud kõige tugevamad just Roosu ja Lembitu kinnistu kaevudes, siis pöörati peatähelepanu just nende kinnistute lähipiirkonna võimalikele reostusobjektidele,” kirjutas Albert.

Vallavalitsuse andmeil on Suure-Rootsi külasse rajatud viis heitvee imbsüsteemi, mis koosnevad kolmekambrilisest 2,5–3 m3 septikust ja immutustorustikust.

Imbsüsteem liiga lähedal

“Tavaliselt kujutab selline reovee käitlemisviis otsest ohtu põhjaveele, eriti oluline on siin imbsüsteemi asukoha valik, et reostus ei jõuaks kaevu,” kirjutas Meelis Albert uuringus. Tema hinnangul on põhjavee reostuse allikaks ka kõikidele nõuetele vastav, korralikult ehitatud imbsüsteem, kui selle asukoht on nii pinnase kui ka veehaarete suhtes valesti valitud. Uuringus märgitakse, et salvkaevule kõige lähemale on imbsüsteem ehitatud Roosu kinnistul, kus immutustorustik algab vaid 5 meetri kaugusel salvkaevust.

Alberti sõnul on kinnistute kasutamata salvkaevud oma seisva veega lisaoht põhjaveele.

“Roosu talu salvkaev ligikaudu 7-meetrise sügavusega avab sama talu puurkaevu toitvad veekihid, mistõttu reostunud vesi saab sõltuvalt veeseisudest levida puurkaevu toitvasse veekihti,” on uuringus kirjas. “Aeg-ajalt esinev bakteriaalne reostus Lembitu talu puurkaevus saab olla seotud lähedal asuva salvkaevu reostusega – salvkaevu põhjast edasi puuritud ligi kolmemeetrine puurauk avab sügavamad veekihid reostusele. Reostuse jõudmine puurkaevu sõltub veetasemetest ja vee liikumisest erinevate kihtide vahel.”

Mõlema, nii Roosu kui ka Lembitu kinnistu omanikud on Saarte Hääle veergudel (“Suure-Rootsi elanikud on hädas kaevuveega,” SH 28.04; “Vald: maaomanik on Vätta veereostuses ise süüdi”, SH 6.05) öelnud, et peavad joogivee reostamise põhjuseks lihaveiste kasvatamist külas – Lembitu naabruses asuval Ula-Hansu kinnistul ja Roosu talu naaberkinnistul Kahu talus.

Uuring seda siiski ei kinnita. “Loomakasvatusest pärineva reostuse korral peaksid Kahu ja Ula-Hansu kaevud olema kõige rohkem bakteriaalselt reostunud, seda neis kaevudes ei esinenud,” märkis Albert uuringus. “Arvestades põhjavee liikumise suunda, ei saa sealt pärinev reostus jõuda ei Lembitu ega Roosu kinnistu kaevudesse ilma oma kinnistu kaevusid reostamata.” Albert lisas, et keskkonnainspektsiooni tehtud kontrollvaatlustel mõlema loomakasvataja juures sõnnikukäitlemise ja loomakasvatuse nõuete rikkumisi täheldatud ei ole.

Naaber ei üllatunud

Heino Vipp, kelle pojale kuuluv kinnistu asub Lembitu talu naabruses, ütles Saarte Häälele, et uuringu tulemused teda ei üllatanud. “Reostuse põhjus oli mulle teada juba ammu, uuring ainult tõestas seda,” ütles ta Saarte Häälele. “Inimesed ise reostasid oma kaevu, loomapidajad ei ole süüdi. Kõige hullem on see, et Lembitu kinnistu omanikud valetasid puurkaevu tegijale, et neil pole septikut, ehk siis puurkaevu ei oleks saanud ega tohtinud puurida. Nüüd rikub naaber läbi oma puurkaevu ära kogu veesoone.”

Vipi sõnul on tema veisekasvatajast poja tegevus Lembitu kinnistu omanikule olnud pinnuks silmas juba aastaid. “Ta on alates 2011. aastast koostanud lugematul hulgal reostuseteemalisi kaebekirju. Veesooned jooksevad aga niipalju allpool ning vastumäge ei voola mingisugune vesi, isegi mitte reovesi.”

Meelis Albert märkis uuringu kokkuvõttes, et vaja on hinnata küla teiste kaevude – nii salv- kui ka puurkaevude – vee kvaliteeti, et kindlaks määrata bakteriaalse reostuse ja nitraatide laiemat levikut ja võimalikku ohtu põhjaveele.

Pihtla abivallavanema Tiit Rettau sõnul on uuringutulemused praegu vallavalitsuses arutusel. “Täpseid järeldusi me veel teinud ei ole,” lausus ta. “Ehk järgmise nädala lõpuks on selgus, mis ja kuidas edasi.”

Lembitu ja Roosu kinnistu omanikelt Saarte Häälel eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 327 korda, sh täna 1)