Hariduskonverents keskendus tulevikule

Saare maakonna eilsel hariduskonverentsil “Merest kantud tarkus” toimunud arutelus oli kõne all peamiselt riigigümnaasium kui maakonna praegu olulisim haridusküsimus.

ARUTELU: Vasakul Neeme Rand, Anton Teras, Jaanis Sarapuu ja Maidu Varik. Seisab Raivo Peeters, istuvad Anneli Meisterson ja Raul Vinni.
Maanus Masing

Arutelul õpilasi esindanud Karoliina Tammel Kuressaare gümnaasiumist tunnistas, et ebaselgeks on jäänud, mis kasu õpilased uue kooli loomisest saavad. “Mida saan mina riigigümnaasiumist?” küsis ta. Riigigümnaasiumi loomise üks peamisi vastaseid Anton Teras rõhutas, et kahe kooli puhul on õpilastel olemas valikuvõimalus. Koolid on erinäolised ja igaüks saab valida talle sobiva.

Ametikooli juht Neeme Rand arvas, et riigigümnaasiumis ei tohiks siiski kolli näha ega liialt sellele keskenduda. Pigem tuleks tema sõnul pöörata tähelepanu just põhikooli lõpetamise perioodile, mil noor inimene hakkab tegema oma tulevikuotsuseid.

Linnapea Madis Kallas ütles end lootvat, et riigigümnaasiumi loomine mõjub positiivselt ka maapõhikoolidele. Praegu juhtuvat sageli, et maalaps pannakse linna põhikooli eesmärgiga, et tal oleks hiljem gümnaasiumisse minek valutum.

Arutelus käidi välja ka seisukoht, et linnas on haridustase parem ja see aitab gümnaasiumisse paremini sisse saada. Selle väite lükkas ümber maavalitsuse haridusjuht Raivo Peeters, kelle sõnul on põhikooli lõpueksamid vaja teha igas koolis ning ei ole nii, et linnakooli hinne “3” võrdub maakooli “5”-ga. Põhihariduse tase on hea kogu maakonnas.

Koolituskeskuse Osilia korraldatud ja Euroopa Liidu raha toel toimunud konverentsi teised teemad keskendusid suuresti tulevikule. Jutuks tulid erinevate põlvkondade väljakutsed, uue aja õpikud ja mitteformaalne õppimine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 516 korda, sh täna 1)