Anne Tiitma hoolitseb põllumeeste tuleviku eest (2)

Kui paljude Eestimaa talude tuleviku muudab ebamääraseks pärijate leige huvi, siis Salme valla piimatootja Anne Tiitma töökasvatus on jätnud lastesse tugeva põllumehepisiku.

LOOMADE KÕRVAL: Indrek Tamm, Anne Tiitma ja Gaili Tiitma (koos tütar Geitliniga) näevad oma missiooni loomakasvatajatena.
MAANUS MASING

Rauniku talu perenaine Anne Tiitma, kes juba paarkümmend aastat tegeleb piimatootmise ja liha- veiste kasvatamisega, on samal ajal osanud lastele pärandada kiindumuse maaelu vastu. Poolesaja-pealine piimakari ja 200 ha maad on Anne tegevusväli, kuhu pisikesest peale on andnud panuse ka kõik tema lapsed. Pere neljast lapsest koguni kolm tegutsevad lapsepõlvekodus Suurna külas ja löövad jõudmööda ema ettevõttes kaasa.

Tütar Gaili Tiitma sõnul on ema väga sihikindel ja optimistlik inimene, kelle ellusuhtumine sai ka tema erialavalikul määravaks. “Ei saa või ei viitsi meie sõnavarasse ei kuulunud,” räägib Gaili, kuidas ema neile juba varases lapseeas töökasvatust tegi.

2011. aastal maaülikooli veterinaarina lõpetanud Gaili Tiitma meenutab, et soov saada loomaarstiks tekkis tal juba 7-aastaselt. “Ma teadsin täpselt, mida ma tahan, olen kogu aeg loomadega koos olnud ja see tundus kõige huvitavam.”

Poeg tahab uut lauta

Sel aastal alustab maaülikoolis õpinguid ka Anne noorim poeg Indrek Tamm, kes on kutsumuselt samuti sündinud põllumees. Kivikorjamisetöödel pani ema poisi traktorirooli (T-25) juba 3-aastaselt. Indrek ise seda ei mäleta, emal on aga pilt silme ees. “Vinka-vonka küll läks, aga töö sai tehtud,” kinnitab Anne Tiitma. 10-aastaselt usaldati Indreku kätte juba Fergusoni traktor, millega poiss oli abiks silo- ja heinateol.

Eelmisel aastal Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetanud ja vahepeal sõjaväeteenistuse läbinud Indrek Tamm möönab, et poisipõnnina tekkinud kokkupuude loomade ja põllutöödega on talle lootusetult omaseks saanud. Indrek hakkab maaülikoolis õppima põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. “Kuidas tootmist efektiivsemaks muuta ja piimatoodangut tõsta,” toob ta välja uutest tarkustest terendava võimaliku kasu kodutalule. Pärast maaülikooli lõpetamist on Indrekul kindel soov ehitada valmis uus laut.

Taluga on jätkuvalt seotud ka laevaehitajaks õppiv Kristjan Tiitma, kelle amet pole küll seotud põllumajandusega, kuid kes jõudumööda farmis ja karjamaadel abiks käib.

Tütar hooldab mereranda

Gaili Tiitma töötas pärast ülikooli lõpetamist Saare Peekonis juhatajana. Praegu on noor naine lapsepuhkuse tõttu seakasvatusettevõtte juhtimisest eemal, ent peab Torgu ja Salme piirkonnas volitatud veterinaararsti ametit. Kolm aastat tagasi oli Gaili elus tähtis sündmus, kui tal õnnestus pealinna suvitajate käest osta Suurna külas Tehumardi-Lõmala tee ääres asuv rehielamu, praegu 95-aastase vanaema sünnikodu. Tiitmade Rauniku taluga lähestikku asuv 1800. aastal ehitatud musta värvi rehielamu on Tiitma perele kõige muu kõrval ka sümboolse tähendusega, sest viitab suguvõsa sajanditepikkusele seotusele põllumajandusega.

Eelmisel aastal lõpetas Gaili TTÜ Kuressaare kolledži väikeettevõtluse erialal. Gaili sõnul on põllumajanduses oluline olla ettevõtlik. Ka tuleb tänapäeva põllumajanduspoliitika tingimustes tootjatele kasuks projektikirjutamise oskus ja orienteerumine kõikvõimalike toetusmeetmete segapuntras. “Kogu ärimudeli rajamine on seotud ettevõtluse-alase haridusega, paberimajandus on praeguseks päris suuremahuliseks läinud,” sõnab Gaili.

Uue suunana on talu võtnud ette poollooduslike koosluste hooldamise. Koos emaga lõi Gaili MTÜ Teeääre Veis, mis hooldab Lassi ja Üüdibe vahel kokku 20 ha mereäärseid maid – 2,5 km pikkusel rannajoonel karjatatakse 35 lihaveist. “Vaatasime, et mereäärne ala on nii rohtu kasvanud ja pilliroogu täis,” põhjendab Gaili Tiitma pärandkoosluste hooldamisele võetud suunda. “See on ka liigiliste koosluste säilimiseks ääretult oluline.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 316 korda, sh täna 1)