Noore inimese päev

Kutt Kommel

12. augustil tähistati ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva, septembris aga istuvad Eestis koolipinki kümned tuhanded noored. Sellest, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev, kirjutab statistikaameti saarlasest juhtivstatistik-metoodik Kutt Kommel.

Noored ärkavad suhteliselt vara – nädala sees poole seitsme paiku hommikul, nädalavahetusel pisut hiljem. Pärast ärkamist kulub aeg hügieenile, riietumisele ja muudele isiklikele tegevustele. Neile tegevustele kulub päevas kokku veidi üle 50 minuti. Hommikueinet süüakse enne kella 9 ja see võtab aega umbes 10 minutit. Paljudel noortel eelneb sellele söögi valmistamine, mis viitab kui mitte vanematest eraldi elamisele, siis vähemalt mõningale iseseisvusele.

Kooli minek ja sealt tulek võtab 10–14-aastastel päevas aega 27 minutit ning 15–24-aastastel 16 minutit. Koolis on noored keskmiselt kella 10-st kella 13.30-ni. Õppimisele kulub 10–14-aastastel päevas kokku keskmiselt veidi alla nelja tunni ja 15–24-aastastel veidi üle kahe tunni. See aeg on võrreldes 2000. aastaga noorematel pikenenud 15 minutit ja vanematel isegi 26 minutit. Võib järeldada, et mitte ainult õppimisele kuluv aeg päevas ei pikene, vaid õpinguaastad laienevad vähehaaval keskea poole.

Tööle kulub vähem aega

Arvuti või nutiseadmete abil toimub intensiivsem suhtlemine ja kirjavahetus noortel kella 10.30 ja 11 ajal ning kella 16.30 paiku.

Arvutiga seotud tegevustele (välja arvatud arvutimängud) kuluv aeg on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt pikenenud. Kui 10–14-aastased veetsid 2000. aastal arvuti taga keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastased 7 minutit päevas, siis selle kümnendi alguseks oli see noorematel veninud 1 tunni ja 23 minutini päevas ning vanematel ligi pooleteise tunnini päevas.

Paljud 15–24-aastased töötavad ja neil kulub selleks päevas keskmiselt veidi üle kahe tunni. Tööle kuluv aeg on noortel võrreldes sajandi algusega lühenenud keskmiselt 13 minutit. Noored töötavad oma muude tegemiste tõttu erinevatel aegadel. Paljudel algab tööpäev juba enne kella kaheksat hommikul, paljudel aga jääb tööpäeva algus pärastlõunasesse aega, vahemikku kella 13-st 15-ni või veelgi hilisemasse aega.

Lõunavaheaeg algab noortel nädala sees tavaliselt kella 12.40 paiku ja kestab ligi 40 minutit. Nädalavahetuseti lõunatatakse natuke hiljem ja pikemalt. Paljudel noortel eelneb söömisele toidu valmistamine kas kodus või töökohas. Söögitegemisele kuluv aeg päevas on 10–14-aastastel lühenenud 2000. aasta 14 minutilt 2010. aastal 8 minutile ning 15–24-aastastel vastavalt 31 minutilt 21 minutile. Mis viitab sellele, et rohkem süüakse kas valmistoitu või einestatakse kodust väljas.

Füüsilistele harjutustele kulub noortel päevas ligi tund: 10–14-aastastel 65 minutit ja 15–24-aastastel 43 minutit. Noorematel on sellele kuluv aeg kümnendi jooksul 6 minuti võrra lühenenud ja vanematel 5 minuti võrra pikenenud. Peamiselt sporditakse vahemikus kell 16–17.45. Liikumisharrastustega tegeleb 81% 15–24-aastastest. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka ligi 13% alla 15-aastastest.

Pärastlõunane aeg kulub paljudel noortel peale spordi ka muudele harrastustele. 15–24-

aastaste seas on levinuim kultuuriharrastus muusika, sellega tegeleb neist 17%. 16% noori tegeleb fotograafiaga, 13% tantsuga, 11% käsitööga ja 9% kujutava kunstiga. Tegeldakse veel filmide või videote tegemisega, näitlemisega, loovkirjutamisega, rõivaste või veebidisaini või muude harrastustega. Vähesel määral ka kollektsioneerimise ja kultuuripärandi eest hoolitsemisega.

Telekat vaatavad vähem

Noorte seas on armastatuim kultuuriasutus kahtlemata kino. 83% noortest käib aasta jooksul vähemalt korra kinos. Raamatukogus käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72%, kontserdil 64% ja kultuurimälestisi külastamas 62%. Ligi pooled noortest käivad aasta jooksul vähemalt korra ka muuseumis ja teatris.

Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18, siis teatris ja kontserdil peamiselt pärast kella 18. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aastastel keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastastel keskmiselt 13 minutit päevas.

10–14-aastased loevad 20 minutit päevas ja 15–24-aastased 11 minutit päevas. Lugemisele kulutavad noored paraku vähem aega kui sajandivahetusel: nooremad 5 minutit ja vanemad koguni 18 minutit vähem. Erinevatele majapidamise ja perega seotud tegevustele (kodu ja riiete korrashoid, lemmikloomade ja väiksemate laste eest hoolitsemine jms) kulub noortel päevas keskmiselt 1 tund ja 20 minutit. See aeg on võrreldes sajandivahetusega samuti lühenenud, noorematel 25 minutit ja vanematel isegi 45 minutit.

Õhtuse söömaaja algus satub paljudel noortel tihti täistunnile – kell 18, 19 või 20. Palju on ka noori, kelle õhtune näksimine venib keskööni ja leidub üksikuid, kes ei ütle ära öisest suutäiest.

Suur osa vabast ajast kulub noortel televiisorivaatamisele: teleka ees kulub keskmiselt 1 tund ja 50 minutit päevas. Kümnendi jooksul on see aeg siiski lühenenud: 10–14-aastastel 35 minutit ja 15–24-aastastel isegi 40 minutit. Võib öelda, et telekavaatamise arvelt on suurenenud õppimisele, aga ka arvuti taga istumisele kuluv aeg. Vaba aja tegevustele kuluv aeg kokku on noorematel üle 7 tunni ja vanematel veidi alla 7 tunni.

Kõige suurema osa ööpäevast võtab noortel uni. Keskmiselt magab noor veidi vähem kui 10 tundi ööpäevas. Magama lähevad noored tavaliselt õhtul kella kümne ja kesköö vahel. Paljudel noortel võib uneaja algus venida aga kuni kella neljani hommikul – seetõttu võib uneaeg olla oluliselt lühem, kui see noorele inimesele vajalik on. Seega – noortel on rohkem vaba aega, nad loevad vähem ning kulutavad varasemast rohkem aega arvuti ja nutiseadmete seltsis. Need trendid ei üllata, pigem on ootuspärased.

Lugu on ilmunud Statistikablogis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 392 korda, sh täna 1)