Linnavolikogu esimees riigigümnaasiumi eelnõu ei toeta (6)

Kuressaare volikogu esimees, Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis kinnitas Kadi raadio saates “Keskpäev”, et ei toeta volikogus teisele lugemisele saadetud linna koolivõrgu ümberkorraldamise ehk riigigümnaasiumi eelnõu.

“Kuna mina selle eelnõu poolt professionaalina absoluutselt ei ole ega ka hääleta, siis ma pigem ei arva midagi,” sõnas ta.

Volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi omakorda kritiseeris praegust linnavõimu, et riigigümnaasiumi otsus on ikka veel tegemata. “Me oleme tegelikult vastu seina, niisugusel olukorral ei tohiks lasta tekkida. See on praeguse koalitsiooni juhtimisviga, see otsus oleks pidanud juba ammugi tehtud olema,” sõnas ta.

Linnapea Madis Kallas vabandas riigigümnaasiumi asja venimist haldusreformi teema päevakorrale kerkimisega. “See, et me oleme nii viimasele hetkele jäänud, kipub teatud asju sundima kiirustades tegema ja võib vigu sisse tuua. Aga teistpidi – me oleme saanud veel kord üle vaadata praktikad Eestis,” rääkis ta.

Toomas Takkis hoidus koalitsioonipartnerina linnapead kritiseerimast, kuid nentis, et riigigümnaasiumi rajamiseks on väga vähe sisulisi argumente. Tema pole neid leidnud peaaegu mitte ühtegi.

Kulude kokkuhoidu see kaasa ei too, kuna kõik neli koolihoonet jäävad alles. Uusi töökohti ei teki, gümnaasiumiõpilased kolivad lihtsalt teisele pinnale, loetles Takkis. Pluss on tema sõnul see, et linn saab 4000 ruutmeetrit nüüdisaegset koolipinda, miinus on, et kaob kaks praegust koolikultuuri, mille vahel lastel on praegu võimalus valida.

“Volikogus on 21 liiget, igaüks tõstab käe. Tänase seisuga on mul tunne, et neid käsi, mis on muudatuste poolt, on rohkem. Ja volikogu otsus on õige isegi siis, kui ta on vale,” sõnas Takkis.

Volikogu esimees väljendas ühtlasi kahetsust, et mõne aasta tagused volikogu hariduse töögrupi materjalid jäid pärast nende üleandmist sinnapaika ja jäi lõpuni läbi arutamata tema meelest üks hea mõte ehk nn hariduskontserni idee.

“Me oleksime kokku pannud kogu linna haridussüsteemid – ka täiskasvanute hariduse, kutsehariduse, Rajaleidja keskuse. Sellega oleks saanud kvaliteedihüppe lastele,” meenutas ta. Idee käidi Takkise sõnul ka ministeeriumile välja, aga keegi ei soovinud võtta vastutust sellise eksperimendi eest, mis vajanuks ka muudatusi seadustes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 770 korda, sh täna 1)