Kuningas Kirill I: kroon on minu mõtteid täis pea jaoks väike (1)

Torgu kuningriigi 25. aastapäeva pidulikul tähistamisel Laadlas võisid kuningriigi alamad ja külalised saada infot nii kuningriigi sümboolikast, mikroriigi tekkest kui ka arvukatest meenetest.

TORGU KUNINGAS KIRILL I: Pidulikel puhkudel paneb kuningas Kirill I krooni pähe ja tuleb eksiilist oma kuningriiki üle vaatama.
MAANUS MASING

Kuningas Kirill I on sõrulaste hulgas populaarne mees, kes on veerandsada aastat seisnud selle pisikese maanurga elanike õiguste ja huvide eest.

Nii nagu kuningale kohane, kannab ka Torgu kuningas pidulikel sündmustel krooni ja seda ka seekord sõrulastega kohtuma minnes.

Kuigi teabeallikad pakuvad Torgu kuningriigi sümboolika kohta üsna palju väärtuslikku teavet, ka seda, et Torgu kuningriigi vapiloom, tuldpurskav tigulohe, on tagasõrulaste tahtel tekkinud ristsugutis viinamäeteost ja kohalikust “vallalohest”.

Vallalohe pärineb aga Bulla maja frontoonilt. See maja koos sepistatud lohega (draakon, täpsemini basilisk) valmis 1905. aastal, keiser Nikolai II kuulsa perepiltniku Carl Oswald Bulla ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. Praegu on Bulla maja kasutusel Torgu vallamajana.

Aastapäeval võis paljudes Sõrve poolsaare paikades näha Torgu kuningriigi lippe tuules lehvimas. Sõidukidki olid Eesti rahvusvärve kandva ristlipuga ehitud. Lipu kuju toonitab nii sõrulaste eestimeelsust kui ka seotust Rootsi Kuningriigiga. Kuigi rohkem on räägitud ja kirjutatud sõrulaste viimisest sõja jalust Saksamaale, jõudsid paljud paadipõgenikud Sõrvemaa randadest Nõukogude okupatsiooni eest varjule Rootsi.

Kes oli kroonimeister

Kes aga meisterdas Kirill I krooni, mis talle 8. detsembril 1992. aastal Tallinnas Raekoja platsil kroonimistseremoonial pähe pandi? Selle kohta pole tollased ajalehed informatsiooni jaganud.

Küll aga saame Vikipeediast teada, et ametirekvisiitide juurde kuuluv kroon maksis 500 Eesti krooni ja kroonimistseremooniale järgnes Tallinna saarlaste ühenduse ball pealinna Õpetajate Majas.

Kümme päeva varem, 28. novembril toimus kuningaks löömise tseremoonia Saaremaal. Sõrve taastamise ja arendamise seltsi esimees Leevi Häng, kuningriigi loomise idee autor (kuningriik kuulutati välja 18. augustil 1992), lõi Kuressaares toimunud ballil rüütlimõõgaga Torgu kuningaks Kirill Teiteri, ametinimega Kirill I. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai Ljubov Hermann, kes oli 1931. aastal esimene Saaremaal valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu kuningriigi kindralkuberneriks.

Mis oleks kuningas ilma kroonita? Kuningakroon ehtis nüüdki Laadla kaupluse-külamaja juures lauda, kuhu oli vaatamiseks-ostmiseks välja pandud hulk meeneid, mis juubelipäevaks valmistatud.

Kirill I demonstreeris krooni rahva ette astudes. Ta on seda kui riigivalitseja võimupädevuse kinnitust hoidnud nagu silmatera. Kahjuks ei tea kuningas meistrimehe nime, kes talle selle auväärt ametirekvisiidi valmistas. Õnneks meenus valitsejale üks tuttav saarlane, ammune Tallinna elanik, teada-tuntud psühholoog ja psühhiaater, endine riigikogu liige Anti Liiv.

Veidike väike

Niisiis kuningalt niidiots käes, kõne Antile, kes lehelugejaile tuttav ennekõike oma kirjutiste kaudu. Kandideeris ju ka Anti Liiv 1992. aastal riigikokku valimisliidus Sõltumatud Kuningriiklased. Samal aastal said kaheksa kuningriiklast, nende hulgas nii Kirill Teiter kui ka Anti Liiv riigikogu liikmeteks.

“Tõepoolest, mina aitasin kaasa. Krooni valmistas minu paralleelklassi poiss Vladimir Koristin. Volodja oli kuldsete kätega meistrimees, keda kahjuks meie hulgas enam ei ole. Kroon on ju ilus. Olin ainult vahendaja,” meenutas Liiv 25 aasta tagust aega.

Kirillil endal pole Koristini meistriteose kohta ühtegi halba sõna öelda. Ausa riigivalitsejana mainis ta aga seda, et kui ta oli juba isikumandaadiga, 6314 häälega riigikokku valitud, pandi kroon talle pähe, aga kuningas tundis kohe, et tema pea jaoks oleks see võinud natuke suurem olla.

“Krooniga on selline lugu, et ta on mõni number väiksem kui minu mõtteid täis pea,” mainis Kirill I.

Üks kentsakas lugu on selle krooniga veel juhtunud. Kirill pajatas, et ükskord kutsuti teda kui ametlikku Torgu kuningat kusagile kuningat etendama. Ja seal see siis juhtuski. “Üks naine istus minu kroonile peale ja see läks lömmi. Siis ma pidin kullassepale maksma 500 krooni. Nüüd olen ma seda hoidnud kui kullatera,” rääkis Tema Majesteet Kirill I.

Mis materjalist kroon valmistatud, seda kuningas täpselt ei tea, arvab, et tegu on vase-pronksisulamiga.

Seifis kuningas oma kallist vara ei hoia. Kroon on endale koha leidnud Kirill I raamaturiiuli kõige kõrgemal riiulil. Kuninga sõnul on kroon nii peen töö, et ei võta tolmugi külge.

Oma Tõstamaa kodust võtab Kirill krooni kaasa vaid siis, kui Torgu rahvas teda eksiilist Sõrve kutsub. “Seda juhtub päris harva. Tõsi küll, esimesel viiel aastal, kui esindasin Torgu inimesi riigikogus, käisin Sõrves tihti. Nüüd on käigud harvemaks jäänud. Kuningriigi juubelipidustustel ikka käin. Mujal ma seda pähe ei pane ja teistele ka ei luba,” märkis kuningas.

25 aastaga on kroon juba rariteediks muutunud. On´s keegi vanavara kogujaist selle vastu ka huvi tundnud? Kuninga sõnul pole keegi seda oma kogusse küsinud ja ega ta seda müükski, ükskõik kui palju pakutaks.

Kuninga õuedaam Lii Muru on krooni tarvis padjakese õmmelnud. Viis aastat tagasi, kuningriigi 25. sünnipäeval kandis õuedaam kuningakrooni padjakesel, näidates seda huvilistele.

Teiste kuningriikide valitsejatega pole kuningas Kirill I küll ametlikult kohtunud, kuid ta väitis, et Taani kuningannat on ta üsna lähedalt näinud, samuti Rootsi kuningapaari.

Ja veel. Eelmisel reedel sai Kirill Teiter 65-aastaseks. Ta on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna (1975) ja Tartu ülikooli žurnalistikaosakonna (1986). Töötanud ökonomistina, ajakirjanikuna, pressiesindajana nii liikluspolitseis kui ka tuletõrje- ja päästeametis. Tallinna liikluspolitseis oli ta Liikluslehe koostaja ja põhiautor. Aastail 1992-2009 kuulus Teiter Kaitseliidu Tallinna malevasse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 578 korda, sh täna 1)