Sinised mehikesed tulid minu koju (28)

2. august 2017 algas nii, nagu iga teine päev sel aastaajal. Olen varase tõusmisega, kohv joodud, alustasin oma toimetustega. Vaatasin lähedalolevat kartulipõldu mõnuga, sai küll rohitud suvel, aga saak tuleb hea. Sellega kõik hea aga minu jaoks sel päeval lõppes.

Kella 10.30 paiku vurasid minu koduõue sinised maasturid, millest väljusid üleni sinisesse riietatud keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) inspektorid. Esialgu arvasin, et inspektorid on eksinud ja tulid teed küsima. Vähipüügihooaeg oli just alanud ja kohalikuna tean, kus miski asub. Aga oh seda püha lihtsameelsust! Vähke tuldi otsima minu kodust. Ma ei saanud algul arugi, miks peaks vähikontrolli teostama minu kodus. Vähki püütakse ikka jõgedest. Seda ma ütlesin ka inspektoritele.

Elu kui action-filmis

Edasi läks kui action-filmis. Sain käsu kõik ruumid vabatahtlikult ette näidata – muidu kasutame jõudu, uste mahalöömine ei ole mingi probleem. Vägesid kamandas inspektor, kellel rinnas silt. “Anneli”. Küsisin siis, et mis õigusega te tulete minu koju, siin on minu kodu. Mida ma olen teinud, et minu koju tahetakse jõuga sisse tulla, lubatakse uksed maha lüüa. Tahtsin kutsuda politsei, et politsei kaitseks mind sissetungijate eest. Inspektor Anneli ütles, et nendel on see õigus ja politsei veel aitab neid sissemurdmisel.

Olen ehitusmees ja tean, et ust pärast parandada on kulukas. Tahtsin ikkagi teada, mis õigusega nad minu koju tungivad ja mida ma olen teinud. Kodu puutumatus on põhiseadusega kaitstud. KKI inspektorid väitsid, et neile on tulnud kaebus, et minu kodus hoitakse suuremal hulgal vähke, kes olevat püütud enne ametlikku püügihooaega. Ja jutul lõpp. Korrutasin kiiresti oma kodus asuvate uste arvu ja vajaliku summa iga ukse parandamiseks. Lubasin inspektorid ruumidesse sisse.

Kõrgendatud ohu tõrjumisega alustati siis kõrvalhoonest. Nii mulle öeldi ja nii oli ka kirjas protokollis, kuhu pärast alla kirjutasin. Hoones asus mahuti, kus olid siis nn ebaseaduslikult püütud vähid. Vähid seal tõepoolest olid, aga need olid püütud seaduslikult ehk siis lubadega.

Nüüd oledki käes. Helistati kuhugi ja tuli veel sinikuubesid lisaks. Nemad pidavat oskama vähke mõõta. Imelik, kohaletulnud inspektorid olid needsamad, kes kaks aastat tagasi kohtus kaotasid just seetõttu, et ei osanud vähke mõõta. Aga kahe aastaga paneb ka karu tantsima.

Inspektor Anneli jätkas minu koduruumide läbivaatamist. Kuigi ei olnud saunapäev, siseneti ka sauna. Ei midagi vähitaolist.

Edasi jätkus eluruumide läbivaatamine. Elumajas avati kõikide ruumide uksed. Minu elukaaslane, kes teeb arvutiga kaugtööd, pidi töö pooleli jätma. Tema ei mäletanud, et oleks kedagi külla kutsunud. Vaadati ka WC-sse.

Kõike toimunut nägi aknast minu vanaema. Mul oli mure vanaema tervise pärast, kes pärast KKI teistkordset külaskäiku ongi haigestunud. Vanaema ei saa seniajani aru, miks sissetungijaid tema kemmerg huvitas ja ega kemmerg enam valve all pole.

Tagasi ruumi, kus vähke mõõdeti. Vähid üle mõõdetud, ei suutnud inspektorid kuidagi varjata oma meelehärmi. Nii palju mõõtmist ja EI ÜHTEGI ALAMÕÕDULIST VÄHKI! Kõik korras ja seaduslik. Tegime väljas rahupiipu, protokoll lubati saata meilile, mida ka hilinemisega tehti. Kõik ornungis. Aga 22. augustil kõik kordus.

20 päeva pärast kordus kõik

22. augustil oli autode ja inspektorite arvu kahekordistatud. Paistis, et eelmine kord oli vist millestki puudu jäänud. Seekord juhatas vägesid KKI ametnik nimesildiga “Rocco”.

Ei olnud tarvis olla eriteadlane, et tunda tema käitumises ära endist politseinikku. Olin aga kategooriliselt inspektorite sisselaskmise vastu. Kutsusin kohale politsei ja ühe oma tuttava tunnistajaks. Politsei vastus oli, et KKI-l on sellised õigused, et minu koju tungida. Tahes-tahtmata meenus väliseestlaste küsimus küüditamise kohta, et miks te politseid ei kutsunud… Kui kohalviibinud tunnistaja küsis, mis seaduse alusel te sisse tungite, vastati, et nemad tegutsevad korrakaitseseaduse alusel ja kui kohalviibijal-tunnistajal ei ole akadeemilist õigusalast haridust, siis lasku siit jalga. Politsei lubas plate peale viia, kui ei lahku. Tunnistaja ei lahkunud, ära ka ei viidud.

Läksime juba inspektoritele tuttavasse ruumi, kus alustati uuesti vähkide ülemõõtmist. Tulid jälle spetsialistid-mõõtjad. Lõpptulemus sama, ei ühtegi alamõõdulist vähki ning kõik püütud seaduslikult. Protokolli kirjutati 10 päeva, KKI ametnik väljastas protokolli koos lisadega 55 lehel. Kokku väljastati mulle kahe sissetungi tõestuseks 86 lehte teksti.

Minu küsimused nüüd keskkonnainspektsioonile.

Millise kehtiva seaduse alusel tungiti minu koduruumidesse? Millist kõrgendatud ohtu kujutas minu kodu, et sinna kaks korda jõuga sisse tuldi? Kas need ongi Jaak Haameri väljaöeldud uued lähenemised vähipüügi kontrollis?

Kui lähtuda KKI protokollidest, siis võib minu või ükskõik kelle koju tulla suvalise kaebuse põhjal. Olme üles ehitanud kaebustele rajatud riigi ehk siis politseiriigi.

Kui seadus ongi selline, siis tean edaspidi kodust ära minna. Aga rahupiipu me enam ei tee. Nüüd on sõjakirves välja kaevatud.

Saarlane
(autor toimetusele teada)


KOMMENTAAR

Leili Tuul, keskkonnainspektsioon:

Keskkonnainspektsioon tegutseb järelevalveorganina etteantud volituste ja õiguste piires, nii nagu korrakaitseseadus ette näeb. Kontrollime nii asutusi kui ka üksikisikuid, kui selleks on põhjus või alus. Kõik kontrollitoimingud fikseeritakse kirjalikult.

Kui kodanikul on pretensioone kontrolli läbiviimise kohta, saab ta pöörduda kohtu poole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 011 korda, sh täna 1)