Ebaseaduslik vähipüük tõi 200 000 eurot kahju (8)

SALAPÜÜK SAAREMAAL: Kogu Eestis eemaldati veekogudest rohkem kui paarsada ebaseaduslikult püügile seatud vähipüügivahendit.
KESKKONNAINSPEKTSIOON

Augustis lõppenud tänavune vähipüügihooaeg tõi Saaremaal kaasa mitmeid rikkumisi, mille tulemusena on keskkonnainspektsioon alustanud 16 menetlust, kaasnenud kogukahju on arvestatud kokku 220 180 eurot.

Kuna Saaremaa on läbi aastate olnud üks populaarsemaid vähipüügipiirkondi, siis tuleb siin sagedamini ette ka rikkumisi. Tänavu tuvastati seitse olulise keskkonnakahjuga rikkumist, kus kahjusumma on üle 4000 euro. Sellega seoses on alustatud kriminaalmenetlust või on kriminaalmenetlus alustamisel.

“Kuna uurimine seisab ees, ei saa nende rikkumiste sisust täpsemalt rääkida,” märkis keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer. “Väärtegude puhul oli probleemiks püük vales veekogus. See tähendab, et vähipüügiluba oli inimesel olemas, aga püügiks hoopis teises veekogus, ja see on kalapüügiseaduse mõistes loata püük.”

Lisaks vähipüügiga seotud rikkumistele algatati Saaremaal üheksa väärteomenetlust looduskaitseseaduse alusel. “Ehkki tuletasime vähipüügihooaja eel meelde eramaal ja rannal-kaldal liikumise piiranguid, on vähipüüdjad tekitanud maaomanikes üle nende maade sõitmisega palju pahameelt,” tunnistas Haamer.

Kontrollreididel päris oma jõududega läbi ei saanud ja saarlased tõid abiväge mandrilt. Haamri sõnul oli neid meie inspektoritele appi hädasti vaja, aga ise mandril käia ei jõutud, sest august oli meestele üks tihedamaid tööperioode.

Jaak Haamri hinnangul võib tulemusse suhtuda kahte pidi. Esiteks toimub kontroll ja suudetakse ka rikkujaid tuvastada, kuid hea saavutus oleks, kui rikkumisi üldse poleks. Teisest küljest on positiivne, et vähipüüdjad on muutunud oluliselt teadlikumaks ja seaduskuulekamaks.

“Samas on ikkagi veel inimesi, kes püüavad seadusest kõrvale hiilida, ja nende tuvastamine on meie eesmärk,” lausus ta. “Reididel kontrollime, kellel on load olemas, ja vaatame, et oleks õiges koguses püügivahendeid ja koht püügiks oleks õige.”

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni, oli vähipüük tänavu keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel. Nii olid populaarsemad kohad ikka need, mis viimastel aastatel välja kujunenud, ehk Oju, Võlupe ja Lõve jõgi.

Püüda tohtis vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on vähemalt 11 sentimeetrit või üle selle. “Niipalju kui ma sel aastal vähke näinud olen, siis saagi üle ei tohiks küll keegi kurta. Need, kes endale loa ostsid, said kindlasti ka maitse suhu ja peaksid olema rahul,” tõdes Jaak Haamer.

Üle Eesti on keskkonnainspektsioon alustanud tänavusel vähipüügihooajal kokku 24 menetlust, sealhulgas 17 väärteo- ja seitse kriminaalmenetlust. “Kuna ametlik vähipüügihooaeg lõppes alles neljapäeval, siis võivad need arvud veel muutuda, kuid üldpilt on praeguseks juba olemas,” märkis keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna peainspektor Aare Pai.

Juuli algul müüdi vähipüügiload läbi vaid mõne minutiga. Saaremaal läks müüki 1044 luba. Saaremaal anti ühele soovijale ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe ööpäeva jooksul.

Ametlik vähipüügihooaeg kestis 1.–31. augustini, kuid järelevalve jätkub ka pärast ametliku püügihooaja lõppemist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 097 korda, sh täna 1)