Ühinemise proovieksam aines “Riigigümnaasiumi loomine” sooritatud puudulikult* (29)

Koit Kelder

Ettevõtja Koit Kelder kirjutab, et möödunud nädalal lasi ta end kaasa tõmmata riigigümnaasiumi loomise ümber toimuvast: “Sütitajaks sai SH, 24.08 artiklis “Riigigümnaasiumis 540 kohta” tulevase Saaremaa vallavanema selgitus, et “eesmärgiks on võimalikult madal lävend, et riigigümnaasiumis saaksid õppida kõik soovijad”.”Võimalik, et see oleks jäänudki tähelepanuta, kui ma igapäevaselt ei sõidaks mööda suurest välireklaamist, millel tekst, et kellegi jaoks on oluline terve Saaremaa.

Tõsi, arvestades, et möödunud õppeaastal õppis maakonna gümnaasiumides kokku 513 õpilast, siis 540 kohale mahub tõesti terve Saaremaa ära.

540 kohta on liiga suur

Väitsin siis ja väidan endiselt, et see, kas riigigümnaasiumis on 400 (nagu varem räägitud) või 540 kohta, on kogu Saaremaa koolivõrgu ja -korralduse jaoks olemusliku tähtsusega. Esimesel juhul on vajalik veel ka munitsipaalgümnaasium (loe: Orissaare gümnaasium), teisel juhul mitte. Ehk Kuressaare volikogu, otsustades riigigümnaasiumi üle, otsustab ka Orissaare gümnaasiumi saatuse.

Kuidas? Aga seepärast, et liiga suure riigigümnaasiumi puhul ületab nõudlus varsti pakkumist. See tähendab, et õpilasi mõlema kooli jaoks ei jätku ja puuduvad argumendid, miks peaks riik sellises olukorras rahastama munitsipaalgümnaasiumi hariduskulusid, kui riigikoolis kohti ülegi.

Minu seisukohale reageerisid ka linna hariduselu korraldamisega seotud isikud, kes väitsid, et vajadus 540 koha järele tuleneb suure sündimusega aastakäikude pealetulemisest. Kahjuks ei õpilaste, elanike ega sündide arvu statistika seda pealetulemist ei näita. Veelgi enam. Sündide arv maakonnas oli aastatel, mil sündisid eelmise aasta 513 gümnasisti, suurem kui viidatud suure sündimusega aastakäikudel!

Kaasamine jätab soovida

Meeldib see meile või mitte, aga tõsi on, et sündide arv on langustrendis. Ja kui keegi tahab nüüd väita, et see käibki üles-alla, siis ärgu seda tehku, sest muidu tuleb siia kõrvale panna pilt ka n-ö potentsiaalsete sünnitajate arvuga erinevatel aegadel. Ja see ei ole ilus pilt…

Seega Orissaare vallajuhtide asemel ma ei loodaks, et riigigümnaasiumi kohtade arvu osas on linn arvutused teinud, vaid veenduksin, kas need üldse on tehtud ja kas need on korrektsed.

Kogu selle segaduse juures on kurb mõelda, kuidas ja kus ja kelle osalusel toimuvad suure ühinemise eelõhtul kogu maakonda hõlmavate küsimuste arutamine ja otsustamine. Jah, Kuressaare linnal on täiesti õigus see otsus üksi langetada, aga nii ei ole ilus teha! Viisakas ja riigimehelik oleks ka ilma ühinemiseta piiriülese mõjuga otsuseid langetades arvestada mõjuulatusega, kaasata osapooli ja avalikustada lähtematerjalid. Aga eks vist olegi nii suurt pilti liig nõuda, kui endal koolide hoolekogudki korrektselt kaasamata.

Teadupärast peavad ühinevad omavalitsused küsima teistelt luba, kui tahavad teha investeeringu, mida eelarvestrateegias kirjas pole. Kas mäletate seda, kui Orissaare vald tahtis liisida arvuteid
10 000 euro eest aastas ja kui palju kära sest sündis? Selleks, et saaks küsida 5 miljonit eurot toetust Hariduse tänavale põhikooli tegemiseks, peavad need samad vallad nüüd kiirelt otsustama 750-tuhandese omaosalusega investeeringu lubamise Kuressaare linnale. Selle kõige juures peavad nad muidugi silmas pidama ühinemislepingu punkti 22.1, mis ütleb, et investeeringuid tehes järgitakse valla tasakaalustatud arengu põhimõtet.

Vähemalt Ida-Saaremaa valdadel soovitaks küll omavahel arutada, milline on Orissaares gümnaasiumihariduse andmise tähendus ja tähtsus. Äkki valla tasakaalustatud arengu korral investeerides Kuressaarde 5 miljonit eurot on siiski alust paluda linnalt vaadata üle 540 koha nõue riigigümnaasiumis. Tundub, et raha saamise võimalus pani linna riigigümnaasiumi loomisega kiirustama. Võimalik, et oht raha mitte saada, sunniks otsust paremini ette valmistama ja kaaluma.

Oht kaotada otsustusõigus

Viimane argument, miks mulle ei meeldi mõte munitsipaalgümnaasiumi kadumisest Saaremaalt, tuleneb põhiseadusest ja meie saarelisest eripärast. Kohalike küsimuste otsustamine on omavalitsuse kohustus. Kui meil munitsipaalgümnaasiumi ei ole, siis ei saa me ka kontrollida, veel tähtsam kujundada, kogu haridusvaldkonda kõikides kooliastmetes. Me ei saa paindlikult reageerida kujunevatele olukordadele, kui me seda vajalikuks peame.

Mõistmaks, millest räägin, sobib tuua võrdlus parvlaevaühendusega. Laevad on, sõidavad, lepingut pole rikutud. Kas see ka saarlaste endi vajaduste ja soovidega kokku läheb? Kas see saare elu ka toetab? See pole teenuse pakkuja asi. Nii ka riigigümnaasiumiga. Kool oleks, kohti jaguks, gümnaasiumiharidus oleks kõigile kättesaadav. Kas see saarlaste vajadustele vastab? Kas me saame sekkuda, midagi muuta, kui me rahul pole?

Saaremaa omavalitsuste ühinemisleping ütleb, et ühinemise eesmärk on parem haldus, suurem võimekus, tugevam kodanikuühiskond. Ma väga sooviksin näha selle lepingu vaimus tegutsemist juba täna. Kuressaare linna koolivõrgu ümberkujundamise otsuse eelnõu preambulis ja seletuskirjas toodud kaalutlused ei anna küll märku pakatavast enesekindlusest ja isekorraldamise tahtest.

Iroonilisel kombel soovib ühinemise, mille tulemusel tekkiv omavalitsus peaks olema võimeline riigilt funktsioone üle võtma, algataja täna neid ära anda.

Tahaks näha avalikku arutelu

Seni avaldatud küsimusepüstitused riigigümnaasiumi vastu on lähtunud Kuressaare linnas ja seeläbi kogu maakonnas kättesaadava gümnaasiumihariduse kvaliteedist. Ümberkorraldajate vastused kriitikale ei ole kahjuks veenvad olnud.

Minu soov oli viidata täiendavatele riskidele ja võimalikele kaasnevatele mõjudele, mida kiirustades ja halvasti kaalutledes tehtud otsus võib endaga kaasa tuua.

Koolivõrk vajab ümberkorraldamist, see on selge. Aga kas seda peab tegema otsast, kus praegu veel olukord hea? Julgen kahelda, kas esimese, teise ja kolmanda kooliastme õppekohtade puuduse kaotamine gümnaasiumiosa reformides on parim ainulahendus.

Seega Meie Tugevad ja Terved Saaremaa Saarlased, tulge kaevikutest välja, lõpetage realiseerumatute programmide väljamõtlemine ja reageerige aktuaalsele, täna ja praegu ülalolevale teemale, mis mõjutab meie elu ja olu siin saarel väga palju. Koolivõrgu ja hariduskorralduse küsimused tulevad järgmise nelja aasta jooksul niikuinii lauale.

Praktikas pole uue vallaga tekkivat võimekust ja tarkust veel tõestada suudetud. Näidake vähemalt väideldes ja arutledes, et teie peale võib loota.

* Võimalik sooritada korduseksam.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 737 korda, sh täna 1)