1837. aasta septembris möllanud tormiga jooksis põhja pool Ojamaad Farö saare ligidal karile suur Rootsi purjekas Harmonie ja kogu selle last, 300 koormat rauda, vajus merepõhja. Raua väljaõngitsemine, mille juurde tükkisid ka saarlased, lõppes suure rahvusvahelise skandaali ja pika kohtuprotsessiga.

ULJAD MEHED: Sarnaste paatidega käisid saarlased 19. sajandil üle Läänemere ka Ojamaal. FOTO: JOHANNES PÄÄSUKE
Saaremaa maakohtu ligemale 700-leheküljelise toimiku ja muude allikate põhjal pani kõmulisest rauapüügiloost sada aastat hiljem pika ülevaate* kokku Voldemar Miller, mida allpool ka refereerime.
Harmonie väärtuslikku lasti ei õnnestunud kohe päästma minna, kuna talv tuli peale ja seega piirduti õnnetuskoha tähistamisega. Kuuldused uppunud rauakoormast jõudsid peagi ka saarlasteni, kes sagedasti nii kauplemise kui ka hülgepüügi eesmärgil Ojamaa vahet seilasid.
Kevadel, niipea kui meri lahti läks, võtsid paljud mehed mõisavalitsusest hülgepüügi jaoks passid ja sõitsid merele. Nende tegelik siht oli aga Salwö kari Farö külje all, kus uppunud raualatte pikkade puust tangidega pinnale hiivama asuti. Rootslased nägid seda küll pealt, kuid ei saanud saarlasi esialgu takistada, kuna Mandri-Rootsi ja Farö vahel oli meri veel triivjääd täis. Alles mais pääsesid nad vrakile ligi ja asusid kohe rauanoolijaid eemale peletama, aga saarlased olid kangekaelsed. Aeti ühed paadid minema, olid kohe teised platsis. Nii käis see mäng kesksuveni välja.
Retklejad kohtu all
Lõpuks said rootslased kavalusega siiski mitu paatkonda kinni pidada ja viisid nad Visbysse ülekuulamisele. Saarlaste õnnetuseks oli raualaadungi omanike volinik ja päästetööde korraldaja Vene viitsekonsul Donner, kes meestelt hülgepüügi passid ära võttis ja need ühes kaebekirjaga Stockholmi Vene konsulile saatis. Donner palus asjast “edasi teatada kõrgele keiserlikule valitsusele, et kuritegu saaks karistatud.”
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Söber Mehis, Gotland pole ojamaa- Gotland on Gotland
Öland on Ojamaa, seal on ojasid, kraave ja jögesid iga poole kilomeetri pael. Mine söida ja vaata ise! :)
Gotlandil pole ojasid – see on körge maa ja mägine… keskelt, löunas ja pöhjas
Fårö on samapalju Gotland kui Muhu vöi Hiiumaa vöi Vormisi Saaremaa.
Enne kui kirjameheks hakkad tasub käia asja ikka ise uurimas kohapeal:
See Gotlandi ymbernimetamine tsaarivöimurite poolt on sama, mis soomlastele kaelamääritud Itämeri- näita mulle Soomes mätast vöi kyngast kus Läänemeri neile idast paistab? :))
Siin on ivake sulle Ojamaast, https://youtu.be/ewjZoGRq134, mis oli aastatuhendeid väga kylastatav saar saarlaste poolt seal isegi elasid saarlased ja ojamaalased Saaremaal ja kylade viisu Kuramaa liivi aladel…
Kysi vanade saarlaste käest kuidas nad kutsusid Gotlandi saart ja Ölandi( otsetölkes ö= saar ja land = maa = Ojamaa
/ seniks ole meheks :)
Arvan et Gotlandi eestikeelne ehk saaremaaline nimi Ojamaa ei tulene ojade rohkusest või mõnest suuremast ojast.
See tuleb kohanimest Öja ehk siis Öjamaa mida oli mugavam Ojamaana nimetada.
Öja on Gotlandil see kihelkond kust saarlased tõid käiakive. Sama arvas ja Jaan Tätte kui seal käis.
Siin on ka Gotlandis väike reisivideo: https://youtu.be/cslS2krmn28
Käiakivid ilmusid Gotlandilt kövasti hiljem kui Gotland oma nime said saarlastelt ja Tätte pole selles suhtes nyyd kyll mingi autoriteet- ta pole isegi Saaremaa juurtega- mida teab yks linna mees teatrist Gotlandist vöi Ojamaast kui akedeemikudki Tartus ja Tallinnas tsaarivenestatud segast panevad!
Mingi kyla järgi panna Gotlandile ojamaa nimeks kus tähedki teised :)))
Halloo?!
Uurige ajalugu ja käige ise kohal…
Gotland pole ka enne Gustav Vasa aega kuulunud kunagi Rootsile vaid alati Taanile ja varem veel Gootidele- mille järgi see saar tegeliklt oma nime on saanud:
Miks pidid saarlased gootid, kes aastatuhandeid seal elasid mingi käiakivi kyla pärast saare nime muutma??
Tegelik Ojamaa- mis rootsi ja köigis Skandinaavia keeltes on Öland – on tölkes Saaremaa, ö= saar, land= maa.
Taani viikingiaegsesse arhipelaagi yhendusse kuulusid KÖIK Taani saared,Skåne, Blekige, Fääri saared, Kuramaa ja Saaremaa, Löuna Norra, siis mitte enam Gotland- see oli varem kyll gootidega asustatud saar, gootid kadusid aga kuhugi teadmata suunas, mida siiani ei teata veel kuhu täpselt ka Skandinaavia ajaloolased!Sellest see nimi ju tegelikult tuleb ja mingi saarlaste käiakivid mis saarele nime andsid on ju puhas bullshitt kuubis! Hiljem kuulus Gotland hoopis sakslastele, flaamlastele jt. ja Hansale…Käiakividest on Gotlandi saare nime ajalugu ysna kaugel, hea Jaanis, ja ajaloost Tätte:-)
..ja ka Saaremaast: https://youtu.be/nAxCbVlI6k8
ja löpetuseks veel Ojamaast: https://youtu.be/MKjjSMTngh0
1837. aastal polnud enam mingeid viikingeid- nas lakkasid juba 11. sajandil olemmast.
See kohtulugu on saarlaste alavääristamiseks nii tsaatiajal kui selle naeruvääristaminseks ka täna.
Kõik viikingitegijad olid nad taanlased, svealased, norrakad või islandlased, shotlased, iirlased – polnud mingid humanitaartöötajad ÜRO lipuall- nii tegid kõik viikingit.
See aastanumber ei lähe kuidagi kokku viikingitega ega nende ajaga.
Natuke soomekeelst selgust Ojamaa küsimuses.Kõlab harivalt. Ei ole kindel kas on lõplik tõde.
Vuojola, Vuojonmaa ja Vuojanmaa ovat Gotlannin saaren vanhoja suomalaisia nimiä, jotka esiintyvät muun muassa kansanrunoissa. Vanhojen ruotsinkielisten asiakirjojen käännöksissä Gotlanti on käännetty suomeksi Vuojolaksi ja gotlantilaiset vuojolaisiksi. Virossa Gotlanti tunnetaan samankaltaisilla nimillä Oju-maa tai Oja-maa. Gotlannista tuotua vuolukiveä on nimitetty vuojonkiveksi.
Vuojolasta puhutaan usein kalevalaisissa runoissa, mutta tällöin on monissa tapauksissa kyseenalaista, tarkoittaako Vuojola Gotlantia. Sanan vanha merkitys vaikuttaa pääosin unohtuneen kansanrunouden keruuseen mennessä. Vuojolaa käytetään runoissa melko vapaasti eri vieraiden paikkojen nimien, kuten Pohjolan, toisintonimenä. Vuojolaisella tarkoitettiin toisinaan lappalaista.
Soomlased tehku korda köigepealt oma Itämeri!! Kust paistab soomlastele Läänemeri idast???
Samas kui vanu toponyyme elik kohanimesid Läänemere soome-ugriastada siis miks meil on riia laht, kui iidne läänemeresoome nimi on alati olnud Liivi laht, daugava on märksa hilisem ja lätistatud Väina jögi, cecis Vönnu, aga ka riia vöiks olla Väinalinn…
Rootsi kaartidel on mölemapärased eesti kohanimed ja saarte nimed, miks mitte ka eesti kaartidel ugri-mugri muinasaegsed nimed.
Me ju ei ytle kurzeme vaid Kuramaa kuigi kurzeme on ka algselt latgali ja semgali-päraselt Kuramaa ja isegi Saaremaa
Soomlased olid Peteruburi tsaaride pealinnale veelgi lähemal ja eks sealt see Gotlandi nime väärastamine ka alanud kuigi ka Itämeri on keeleline FARSS!
Absurdum kuubis! :))
Aga sommidel on ka kordades rohkem kommuniste kui eestlaste seas, meil oli vaid riigipöörde katse 1920.ndatel Soomes lausa kodusöda punaste ja valgete vahel.
Tamperes opn tänaseni lenini muuseum ja isegi selle körilöikaja monumnent pysti…:O
Soome oli viikingiaegadel perifeeria ja ääreala, saamid elasid praeguse Kotkani välja löunas- karjalased, ignerlased oli kövad tegijad aga nemad on samapalju soomlased kui seda on eestlased vöi saarlased, ka setud pole eestlased- vaid eraldi läänemeresoopme vähemusrahvas nagu liivlased vli vadjad…kelle alad olid Jöegast yles ja praeguse norvgorodini välja mitte viikigi ala löpuni oli pöhjagermaani Nystad, mis on ka otse tölge vene keelde. Kogu Peipsitagune ala Uraalideni välja on iidme soomeugri ala novgoreg kaasa arvatud ka Pihkva ja Volga vesistuni välja… Viikingiajal polnud sellist paika kui novgorod oli Ruriku linn . Siiani pole teada kas Rurik oli skandinaavlane vöi Läänemere soomeugrilane
Soomlased olid Peteruburi tsaaride pealinnale veelgi lähemal ja eks sealt see Gotlandi nime väärastamine ka alanud kuigi ka Itämeri on keeleline FARSS!
Absurdum kuubis! :))
Itämeri on nii ja naa – see on tulnud käibele Rootsi poolt. Ja sealt kuningarannalt vaadates on ta tõesti ida pool ja soomlased olid aastaid Rootsi võimu all ja ilmselt sunniga ka see nimi kasutusele võeti.
Soomlastel polegit merd! Soome on lahtede vahel! Üks pisku nurk ehk, … ja see peaks siis lõunameri olema!
Miksd seda siis nyyd ära ei muudeta??
Nyyd nad pole ju Rootsi all juba viimased 300 aasta7 200 aastat vene tsaare ja 100 aastat iseseisvat Soomet??
Ka lahed on meri – Läänemere lahed on Liivi laht, Soome laht Botnia laht- jne.
Taanis kuuluvad Läänemere kooseisu “isegi” väinad seal muud pole.
Palju sa Vaada koolis oled käinud?
Sul vist omal see kooliga asi poolelei! Kui sa Taani sundist läbi purjetad, ma mõtle Balti Lääne-; Ida-) merest läände – mis merre satud!
Ka Kalevala pole ju soome eepos vaid karjala isuri, ingeri rahvaluule pärand – isegi eesti rohkem kui soome eepos : Kalevala on läänemere soome rahvaste eepos ja kirja pani selle rootslane Elias Lönnrot.
Tema isa ja ema nimed olid: Fredrik Johan Lönnrot ja Ulrika Wahlberg.
Soomlased pole midagi muud kui 8. sajandil peale Kristust välja rännanud Loode – eestlased ( Läänemaa)
Oma höimrahva saamide-laplastega on nad köigist neljast rahvast kus saamid- laplased alaliselt elanud iidamast-aadamast;: norra, rootsi, vene ja soome- on nimelt soomlased köige hullemini kohelnud saamlasi.
Isegi Rootsis on teine ametlik riigikeel saami keel ja kogu Rootsis on iga päev Rootsi televisioonis saamikeelsed uudised aga ka filme…rootsikeelse tölkega…
Soomnlased on köike noorem läänemere soome rahvas- kui keegi seda veel ei teadnud
8.sajandil A.D. elik pärast Kristust
Millest see tuleb?
Väga huvitavad kommentaarid artikli juures.
Viikingest veel: https://youtu.be/6IFdcCwnm2Q
Selle artikli teemal on raske midagi kommenteerida, sest viikingiaeg löppes 1000 aastat tagasi aga artiklis on meil lugu “saaremaa viikingitest” aastast 1837
Ajaloo teadmised ja muu…
Ja sellist jama söödetakse saarlasele?
Miks??
Mida v. keda see teenib?
Oi, oi – kui ahte silmaapiir!
Omal olema peaks sellest piin!
Kuid piin on silmapiiri taga
sest suu see ajab lausa pada!