20 aastat 7-protsendilist kasvu Väinamerel (7)

Urmas Treiel

“Täna on Saaremaa laevaühendused toredas seisus. Kõikidel Saaremaad mandri ja teiste saartega ühendavatel liinidel sõidavad uued laevad,” kirjutab Saaremaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant, endine Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel. “Samas, kas oleme saavutanud unistuste laevastiku ja võime nüüd jalad seinale tõsta?”

Et näha arenguid, vaadakem senist statistikat. Nagu lisatud jooniselt nähtub, on perioodil 1998–2017 olnud keskmine sõidukite arvu kasv 6–7% aastas. Nii ka viimasel aastal. Ehk üleveoarvude kasv on stabiilne ja ootuspärane. Stabiilne ja ülisuur kasv nõuab omakorda, et pidevalt vaadataks mitu aastat ette ja plaanitaks tuleviku arenguid.

Saaremaa Laevakompanii viis 2010. aastal standardid selle aja kohta “ebamõistlikult” kõrgele – arvestades eeldatavaid kasvunumbreid, vaadati ülipikalt ette. Seda näitab asjaolu, et 2010. aastal loodud standarditest lähtusid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kui ka uus vedaja pea muutmatul kujul.

2010. aastaga võrreldes on pea samad laevade mahutavus, graafikud, reiside arv, sadamasüsteemid. Nüüd on viimane aeg vaadata, kuidas saadakse hakkama sellise kasvu juures lähiaastatel.

Paindlikkus on kadunud

Lisaks rauale on vähemalt sama oluline vedaja sotsiaalne tunnetus ja kohalike soovidega arvestamine. Praegu ma ei tunneta, et selles osas oleksid meil lood hästi. Kadunud on paindlikkus, näiteks lisareiside operatiivne tegemine ja kohalike soovidega arvestamine.

Tsiteerides Koit Keldrit 2. septembri Saarte Häälest: “Oht kaotada otsustusõigus. /—/ Mõistmaks, millest räägin, sobib tuua võrdlus parvlaevaühendusega. Laevad on, sõidavad, lepingut pole rikutud. Kas see ka saarlaste endi vajaduste ja soovidega kokku läheb? Kas see saare elu ka toetab? See pole teenuse pakkuja asi.”

Iga majandusõpik väidab, et monopole peab survestama ning kui seda ei tehta, siis monopol toimetab nii, nagu talle mugavam on ega ole huvitatud muudatustest.

Kus on meil praegu vastukaal, vedajale võrdne ja asjatundlik partner? Omavalitsuste juhid keskenduvad valimistele, maavalitsust sisuliselt enam pole. Tulemuseks on, et suvised öised reisid kaovad märkamatult, tippaegadel ei tehta keskpäevasel seisuajal lisareise (üks lisareis võrdub pea kilomeeter väiksem järjekord), tippajale tekkivad ohtlike veoste reisid, suvel pannakse kolmas laev seisma, tippaegadel broneeritakse laevad täis ja üldjärjekord ei liigu. Enamiku selliste sammudega on tekitatud vabatahtlikult teeninduskriis, aga see, mis loob kuvandi, on eelkõige kriisidega toimetulek, mis sest, et ooteaeg on vaid alla 1% kogu aastast ja ülejäänud aja kulgeb ülevedu valutult.

Eelmise vedaja ajal tehti igal aastal pea 1000 lisareisi. Tellija ehk MKM kiitis valdava osa neist tagantjärele heaks, nähes, et laevad olid täis ja piletitulu kasvas kulust kiiremini! Praegusel vedajal puudub tahe rohkem sõita ehk kasumit teenida.

Elementaarne peaks olema liini juhtimine Saaremaalt, vedaja ja kohaliku kogukonna koostöö, mille raames vaadatakse jooksvalt üle valukohad ning tehakse MKM-ile ettepanekud nende likvideerimiseks ja graafikute tihendamiseks seal, kus seda vaja oleks.

Põhjendused, miks sõita ei saa

Praegune vedaja tegutseb nagu ministeeriumi osakond, mitte kui kasumit taotlev äriettevõte. On võetud tellija (MKM) suuvoodri roll ja selle asemel, et sõita, põhjendatakse, miks reise teha ei saa. Samas pürgib vedaja emaettevõte börsile ja kogu grupp peaks lähtuma vaid äriettevõtte põhimõtetest, käibe suurendamisest, see tähendab sõitmisest.

Uskuge mind, et valutu ülevedu tagab märgatavalt suurema piletitulu ja seega ka reisitasudele katte. Miks keeldutakse tegemast seda, mis end ära tasub? Lihtne näide: parvlaev Hiiumaa puhul piisab täitumuseks 15 sõidukist, et kütusekulu oleks samas suurusjärgus piletituluga.

Jutu kokkuvõtteks: tuleks kohe käivitada arutelu, kuidas tagada järgmistel aastatel suurenevat üleveomahtu; kuidas kogukonna ja vedajaga koostöös teenust parandada ja saart paremini reklaamida. Ehk kasutades Koit Keldri sõnu – kuidas praamiliiklus saare elu kõige paremini toetaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 190 korda, sh täna 1)