Helina pagarikoda kolib Valjalga tagasi (6)

Napilt aasta tagasi Kuressaare kesklinnas rahvasuus tuntud Koerapargi ääres uksed avanud Helina pagarikoda on mainitud kohas avatud veel vaid loetud päevad.

KODUSAI VALMIB KODUS: Helina Mäekivi kinnitas, et pagarikoda jätkab Valjalas. “Ma ei kao kuskile!” lubas naerusuine pagar.
IRINA MÄGI

See aga ei tähenda, et alati rõõmsameelse Helina Mäekivi küpsetisi edaspidi üldse enam saada poleks. Krapsakas naine tunnistas, et väikeettevõtjana tuli tal küll linnas pagarikoja pidamisele alla vanduda, kuid tema jätkab 17. septembrist küpsetamist koduköögis Valjalas.

Tõsi, tublisid töötajaid ta sinna kaasa võtta ei saa, kuid tema tänu neile tehtud töö eest on otsatu. “Väga head töötajad on kohe tööturul saadaval. Kel vaja, haaraku kohe!” kiitis ta. Tänulik on Helina ka oma püsiklientidele, kes loodetavasti jäävad kliendistaatusesse tulevikuski.

Valjalas küpsetab ta edasi täpselt samuti kui enne linna kolimist. Helina pagarikoja lehekülg Facebookis jääb alles, kontaktid on samad ning kõiki saiu, torte ja muid kondiitritooteid saab ka edaspidi Helinalt otse tellida. Ta toob need hea meelega linnagi kohale, kui vaja. Ainult kohvikupool jääb tulevikus ära.

Helinal on ääretult kahju, et pagarikoda linnas korralikult tööle ei hakanud, kuid midagi pole parata. Kui tegemist on ettevõttega, on selle eesmärk ikkagi tulu teenida, mitte peale maksta. “Ei tasu lihtsalt ära,” ohkas ta. “Kurb on midagi teha, kui teed ainult selle nimel, et maksusid maksta. Väikeettevõttele on igasugu riigimaksud suur koormus. Raske on…”

Oma rolli mängib küpsetiste valmistamise juures tooraine hind, mis aina tõusvat. “Meie koogid on või baasil ja või hind on teinud nii suure tõusu, et ma ei saa küsida toodete eest õiglast hinda,” nentis Mäekivi. “Kui paneksin õiglase hinna, läheb klient, selg ees, uksest välja.”

Ka pagarikoja asukoht ei olnud ehk kõige õnnestunum. Südalinna mõttes jääb see veidi nurga taha, kus rahvast liigub vähem ja niisama juhuslikke sisseastujaid napib.

Linna peatänavale lähemale kolimine ei tuleks aga kõne allagi, sest seal on rendihinnad kõrgemad. “Kui suvel sai loodetud selle peale, et talveks saab väikse “kasuka” selga koguda, siis juhuslikke möödujaid ja turiste oli suhteliselt vähe. Ainult Saaremaa inimeste baasil ei ela aga ära,” nentis Mäekivi. Lõppeva suve aitas üle elada see, et pagarikoda müüs oma saiakesi hoopis Kuressaare turul.

Valjala pagar ei kahetse kõige selle juures grammigi, et ta mullu linnas pagarikoja avas. See oli hea kogemus ning iga asi on elus millekski hea, leiab ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 753 korda, sh täna 1)