Maakütte augu puurimine jättis Kihelkonnal kaevud tilgatumaks (23)

Kihelkonna hooldekodu maasoojuse tarbeks puuraukude tegemine lõppes ümberkaudsete kinnistute jaoks kuivade kaevude ja kraavidega, sest kevadise puurimise käigus lõigati läbi üks allikaharu.

ÄMBRID KÄTTE: Maret Kaju näitab, mismoodi ta teiste kaevust endale pangedega vett majapidamisse tarib. Laua taga istuva Leili Poobuse majas on torustik küll olemas, kuid hoovipealsed tiigid on kuivad.
2x Maanus Masing

Ehitusjärgus hooldekodu kõrval elav Leili Poobus ütles, et tema hoovi kõik tiigid on kuivad. “Majas sees on küll vesi olemas, aga kaev ja terve hoov üleüldse on küll täiesti kuiv. Praegu on hooldekodu mulle oma kaevuvett andnud, aga nendel oli ka vist nüüd see veetase langema hakanud,” sõnas ta.

Maret Kaju kaevu tõmbas puurimine samuti tühjaks. “Kuigi enamikul majapidamistel siin on küll veetorustik majas olemas, leidub ka neid, kes ainult kaevuvee peal elavad,” märkis Kaju, lisades, et inimesed on endale ka poest suurte kanistritega vett varunud.

“Ma ise käin praegu ühest kortermajade ühiskaevust vett toomas. Nendel läks ka esialgu kaev tühjaks, aga mehed puurisid veidi sügavust juurde ja vesi tuli tagasi. Niisiis tuleb nüüd käia sealt mäe otsast vett tarimas. Aeg oleks nagu sada aastat tagasi keeratud,” rääkis ta.

Kihelkonna hooldekodu soojuspumba lahendus on vallavanem Raimu Aardami sõnul kõige mõistlikum ja soodsam lahendus. Projektis on kirjas, et “kinnine soojussüsteem maasoojusenergia kasutamiseks ei ole keskkonnale ohtlik, sest ei põhjusta veepinna muutusi”.

Vallale läheb kogu hooldekodu uus küttesüsteem maksma 25 190 eurot.Kokku oli projektis ette nähtud viis 144meetrist auku ning vahepeal oli töid teinud meeste sõnul muidu tugeva maapinna sees kuuemeetrine pehme langus. Vallavanem selgitas, et kokkusaamisel geoloogide ja muude asjatundjatega tuli välja, et läbi lõigati üks allikaharu. “Öeldi, et sellist asja ei ole mingit moodi võimalik ette ennustada, kust allikaharud läbi jooksevad ning praegu ei või ega saa juhtunus kedagi süüdistada,” rääkis Aardam.

Ta lisas, et vanasti olid tiigid kuival ajal küll porised, aga mitte kunagi nii tühjad. “Geoloogid tõid välja, et on olnud juhuseid, kus põhjaveest toituv allikas olenevalt sademete hulgast taastub. Vald teeb omalt poolt kõik selleks, et keegi poleks hädas,” kinnitas ta. Selle tarbeks viiakse kinnistutele maakraan ja varustatakse majapidamised trassiveega. “Inimestel tuleb ainult majja veo eest ise tasuda, nii sai viimasel nõupidamisel otsustatud,” lausus Aardam.

Keskkonnaameti veespetsialist Anu Saue väitel on kaevudest vee kadumise põhjuseks pigem ilmastikuoludest tingitud pikaaegne veevaene periood, mitte puuraugud. Maret Kaju seda ei usu: “Ma ei ole iialgi näinud, et siin ümberkaudsed tiigid ja veevõtukohad nii kuivad oleksid olnud,” rääkis ta.

“Salvkaev toitub pinnaveest, mis on põhjavee kõige ülemine kiht, milles vee olemasolu sõltub sademetest. Kuna tänavune talv oli lumeta ja sulamisvett ei tekkinud ning ka kevad-suvi oli sademetevaene, on ka pinnasevee tase langenud. Õhukese pinnakatte puhul võib pinnasevesi praegusel ajal üldse puududa,” selgitas Saue.

“Kuna salvkaevude veeandvus pole stabiilne ja need võivad veevaesel perioodil kuivaks jääda, soovitame maaüksustele rajada alternatiivse veeallika – puurkaevu või kasutada Kihelkonna aleviku veevärki,” lisas veespetsialist Anu Saue.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 220 korda, sh täna 1)