Mustjalas kondavad lambad omapäi ringi (9)

Järise kandis hulguvad ringi tarastamata karjamaalt jalga lasknud lambad, kelle omanik on Mustjala valla lambakasvataja Taavi Eigo.

OLUKORD KONTROLLI ALL: Sellist asja, et lambad on omapäi plehku pannud ja peremehel pole lammaste asukohast aimu, Taavi Eigo sõnul väita ei saa. Foto on tehtud aasta tagasi.
MAANUS MASING

Metsküla jahimees Romet Maripuu andis Facebooki grupis Märgatud Saaremaal teada, et juba mitmendat päeva hulgub Järisel Urgassoos ja Kõrvessoos ringi suur lambakari.

Lammaste omanik, Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse liige Taavi Eigo märkis Saarte Hääle küsimuse peale, et tema lambad on läinud küll naabri põllule, kuid olukord on kontrolli all.

Romet Maripuu sõnul ei saa Järisel toimuvat lambapidamist kuidagi kontrolli all olevaks pidada. Maripuu, kellele sealsed alad on tuttavad jahil käimisest, ütles, et hinnanguliselt 400-pealine lambakari oli suvel karjatamisel Sillukse soos, kus puudusid aga karjused ja aiad.

Maripuu kirjelduse kohaselt koosneb Sillukse soo karjatusala kahest poolest, millest kulgeb läbi väike purdega oja. Purde juures võis karjatamishooaja algul näha mõne meetri laiust elektrikarjust, kuid ülejäänud vähemalt paari kilomeetrise ümbermõõduga karjamaa oli tarata.

“Millalgi suve keskel oli see pisike aed ka eest ära võetud ja lambad olid täielikul vabapidamisel,” lausus Maripuu. Ta täpsustas, et osa karjatamisalast on piiratud kraaviga, kuid kaugeltki mitte kõik.

Juba suve teisest poolest võis Maripuu sõnul näha lambaid gruppidena omapäi ringi tuulamas, karjatamiskohast kuni kilomeetri kaugusel. Möödunud aastal olid sama lambapidaja lambad olnud liikvel ka Võhma küla vahel.

Lambapidamine eeldab loomapidajalt lammaste turvalisuse ja heaolu tagamist, kuid selle näite varal tekib Maripuu sõnul küll küsimus, kuidas kaitsta lambaid kasvõi huntide eest. Sel suvel on keskkonnaamet käinud Taavi Eigo väljakutse peale juba kolmel korral lammaste murdmist akteerimas. Ka eile oli keskkonnaspetsialist kohapeal ligemale kümne murtud lamba kohta akti koostamas.

Romet Maripuu sõnul on Sillukse soo lambakarjas probleem ka surnud lammastega, mida ära ei koristatud. “Kui sügisel jahikoerad neid metsas murdma kukuvad, siis tahaks näha, kui omanik karjuma tuleb,” sõnas Maripuu.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et looduses vabalt ringi hulkuvate lammastega provotseeritakse soovimatult tegutsema nii koeri kui ka looduslikke kiskjaid. “Selline praktika on kariloomade heaolu ja tervise suhtes väga vastutustundetu,” lausus Talvi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 319 korda, sh täna 1)