Mis saab süvasadamast? (15)

Kui Küdema lahte ristlussadama asukohaks valides loodeti, et tulevikus hakkab seda külastama hooaja jooksul 30–35 ristluslaeva, siis tegelikkus on palju nukram. Tänavu väisab sadamat kokku seitse ristluslaeva. Neli on seda juba teinud, neist viimane tõi saarele sada matketuristi. Augustis külastas üks Saaremaale saabuma pidanud laevadest aga hoopis Pärnu sadamat, kus sel suvel valmis uus kruiisikai. Kas Saaremaa Sadam kruiisisadamana on muutunud mõttetuks? Ehk peaks kruiisiturismi asemel rõhku panema hoopis kaubaveole?

Margus Mölder,
reisibüroo Arensburgi Reisid juht

Mina Saaremaa Sadama olukorda küll nii mustades värvides ei näe. Küsimus on selles, mida me seal sadamas teha tahame. Meil ei ole keskmisele kruiisituristile vastavat teemat niikuinii. Saaremaal saab teha vaid seda, mis siin on võimalik. Kui me sellele keskendume, pole meil midagi häda.

Arvan, et sada kuni tuhat turisti ühe laeva pealt on meile parasjagu. Kuus-seitse tuhat inimest, kes korraga maale tuleksid, oleks Saaremaale liig.

Et saja inimese asemel tuleks maale tuhat inimest, tuleb teha tööd ja müüa õiget asja õigetele inimestele. Kui meie sadamasse tuleb 300 linnuvaatlejat, on see just õige koht.

Seda, et Pärnu sadam meie sadama külastatavust nii väga mõjutab, ma ei usu. Kui tahame loodusturistile midagi pakkuda, siis Saaremaa on näiteks loodusturismi jaoks palju parem koht kui Pärnu.

Saaremaa Sadam on ehitatud ikka kruiisi-, mitte kaubasadamaks. Need kaks asja ei sobi kokku.

Teine asi oleks, kui õnnestuks Saaremaa Sadamasse liinilaevu meelitada – Stockholmi laev, mis sealt mööda sõidab või mõni teine – eks sellest ole mõeldud ja seda proovitud ka.

Tervis Spaa Grupp müügijuht Ants Vessmann Pärnust, Margus Mölder Arensburgi Reisid OÜ-st ja Marvi Ehte Saaremaa Reisibüroo OÜ-st. Foto: Kati AusMarvi Ehte,
Saaremaa Reisibüroo juht, SA Saaremaa Turism juhatuse liige

Tänavune kruiisihooaeg on meie jaoks tõesti kehvavõitu, aga aastad ei ole vennad. Palju sõltub sellest, kuidas reisifirmad valikuid teevad. Järgmiseks aastaks on minu teada juba broneeritud 11 laeva, neist minu firma kaudu kolm. Need on kõik suured laevad.

See, et Pärnu kruiisikai valmimine tähendab meie kruiisisadama lõppu, ma ei usu. Tõsi, mingil määral pakub see konkurentsi küll.

Et meie sadamat rohkem külastataks, selleks on vaja rohkem reklaami, ei muud. See on aga kallis, messidel käia on kallis. Et aga tulu saada, on seda tarvis. Siin oleks rohkem vaja ka kohaliku omavalitsuse abi. Vaadake, mida Pärnu linn teeb selleks, et laevad sinna saabuksid! Eks Saaremaa ole vastavalt oma võimalustele tegutsenud, aga pole ühtset joont, kuidas meie saart reklaamida.

Kunagi olid lootused meie Saaremaa Sadama kui kruiisisadama osas tõesti suured, aga lootused ongi alati suuremad, kui hiljem tegelikkus näitab. Mina ei ole Saaremaa Sadama asukohta kruiisisadamana kunagi väga heaks pidanud. On ju see linnast väga kaugel. Tulijate jaoks oleks esmane variant ikka Roomassaare sadam, ent sinna saavad tulla ainult teatud süvisega laevad, mis ei ole kuigi suured.

Kui rääkida Saaremaa Sadamast, siis reisifirmade jaoks ei ole just lihtne marsruute paika panna, väga palju on tühja sõitu. See teeb reisi kalliks. Samas pole kõik tagasilöögid tingitud sadama asukohast ja sellest planeeringust. Tagasilöögi on andnud ka näiteks muutunud nõuded laevakütuse väävlisisalduse kohta. See puudutab just väiksemaid laevu, mis meie sadamasse sobiksid, aga Läänemerel enam sõita ei tohi. Seda ei osanud sadama ehitamise ajal keegi ette näha.

Suurem rõhk kaubaveole ei olekski Saaremaa Sadama jaoks kõige halvem variant – miks mitte. Võib-olla see muudaks olukorra paremaks.

Heli Kakko,
Saaremaa giidide ühingu juhatuse liige

Seda, et Saaremaa Sadam kruiisisadamana on Pärnu kruiisikai valmimise tõttu mõttetuks muutunud, ma ei usu. Sihtgrupp on ju erinev, samuti sihtkohad.

Muidugi – alati võiks ju meie sadamat külastavaid laevu ja maale tulevaid turiste rohkem olla. Mina puutun rohkem kokku Saksa turistidega ja tänavu tuleb üks Saksa kruiis Saaremaa Sadamasse alles 14. septembril. Seda on tõesti vähe. Kõik sõltub aga turundusest. Kindlasti on seda võimalik paremini teha. See, kellele sadam kuulub või kes seda haldab, peab sellesse panustama. Keegi teine ei saa seda tööd tema eest ära teha.

 Villu Vatsfeld,
Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees:

Kui sadama arendamisega alustati, loodeti äriplaani kohaselt selle maksimaalset külastatavust suurusjärgus 50 kruiisilaeva aastas. Need plaanid tehti aga kõik enne majanduskriisi, kui enamikule tundus, et kõik läheb lõputult ülesmäge. Viimaste aastatega on toimunud suur kainenemine ja ka kruiisiturg kui selline on vahepeal muutunud.

Kruiisifirmad püüavad sarnaselt teistele äriühingutele olla pingsalt efektiivsed – on ju laevanduses väga palju kulusid laeva enda ehitusest ja korrashoiust kuni kütuse- ja keskkonnasäästule tehtud kuludeni.

Ütleme ausalt – selliseid saari, kus on sama ilus loodus ja palju ajalugu nagu Saaremaal, on Läänemeres teisigi. Et tulla Saaremaale, peab siin olema selgelt positsioneeritud ja atraktiivne turismitoode. Julgen väita, et Saaremaal selline toode, mille pärast kruiisituristid tahaksid laevast välja tulla, täna puudub. Ma ei taha sugugi visata kivi turismiettevõtjate kapsaaeda, sest minu arvates on üks Saaremaa Sadama väikese külastatavuse põhjuseid ka see, et saar on olnud omavalitsuslikult ja kogukondlikult killustatud. Kuidas olid Torgu või Pöide vald seotud Saaremaa Sadama tegevusega? Vastus on lihtne. Ei olnudki. Teisisõnu ei saanud rääkida meie saare kui sihtkoha ühisturundusest. Eks näis, mida toob kogu saart hõlmav üks omavalitsus. Kas Saaremaa ühine turismiturundus saab jalad alla ja tekib reaalne koostöö Suur-Saaremaa, Tallinna Sadama ja kruiisifirmade vahel.

Leian, et Pärnus kruiisikai avamine ei pane Saaremaa Sadamale põntsu, vaid Pärnuga tuleb hakata koostööd tegema. Kui turist saab ühes mereäärses sadamas sõita laevaga kesklinna, tuleb meil leida see, mis paneks teda maha tulema sadamas, kus ümberringi laiub mets ja lähima vaatamisväärsuseni on 20–30 minuti tee. Kas Kaali kraater on maailma näinud kruiisituristidele atraktiivne? Kas Kuressaare on väärt bussisõitu laevalt linna ja tagasi? Või oleks tõmbenumbriks hoopis Ninase kunagise sõjaväeosa teemapark, mis on sadamast kiviviske kaugusel?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 480 korda, sh täna 1)