Palgatoetuse teenus populaarsusega ei hiilga (3)

Töötukassa pakutava palgatoetuse teenuse kasutamine on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilne, kuid inimestele see väga tuntud ei ole.

TÖÖGA RAHUL: Praeguse töökoha kasuks Merinvestis, kuhu saab Kuressaarest hõlpsasti bussiga, otsustas Marite Vendel palganumbri tõttu.
MAANUS MASING

Merinvest OÜ-s töötav Marite Vendel ütles, et tema ei tea palgatoetusest midagi. Ta asus pärast põhikooli lõpetamist õppima Kuressaare ametikoolis ja omandas teadmisi toitlustusteeninduse erialal.

Järgnevad kolm aastat õppis ta restoraniteenindust ja kokaametit, kõrvale veel ka kelneriamet. Palgatoetusest pole ta varem kuulnud ega teadnud, et riik sellist teenust üldse võimaldab. “Iluvaldkond huvitas mind ka väga, seetõttu läksin edasi õppima spaateenindajaks, kus õpe kestis poolteist aastat. Tänu kolmele õpitud ametile ei ole mul raskusi tööleidmisel olnud, kuid praeguse töökoha kasuks otsustasin palganumbri tõttu,” rääkis Vendel.

Pole laialdaselt levinud

Merinvesti nõukogu esimehe Enn Meri sõnul pole nende ettevõte palgatoetuse teenuse kasutamist siiani eriti vajalikuks pidanud ning on kasutanud seda vaid mõnel üksikul korral. “Alates 2009. aastast, kui oli kriisiaeg, oleme üksikutel kordadel mingeid toetusi kasutanud, kuigi viimaste aastate jooksul küll mitte,” märkis Meri.

Ta lisas, et viimasel ajal pole ettevõttel palgatoetuse teenuse järele vajadust olnud ja tema teada ei ole selle kasutamine praegu kuigi levinud praktika üleüldse.

Tänavu on palgatoetuse teenust Saare maakonnas kasutatud järgmiselt: jaanuaris 2 korda, veebruaris 3, märtsis 7, aprillis 8, mais 6, juunis 9 ja juulis 3 korda.

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik ütles, et Saaremaal on teenuse kasutamine ettevõtete poolt olnud läbi aastate võrdlemisi stabiilne. 2016. aastal sai Saaremaal palgatoetusega tööle 56 inimest.

Töötukassa selgitusel on palgatoetus mõeldud tööandjale töötu töölerakendamiseks makstava toetusena, mille eesmärk on toetada pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega, rahvusvahelise kaitse saaja või vanglast vabanenud inimese töölesaamist.

Ühtlasi on tegemist sotsiaalministeeriumi väljatöötatud kavaga tegevustest, mille eesmärk on leevendada töötuse probleemi.

Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused palgatoetust taotleda ei saa, kui tegemist ei ole just riigi tulundus­asutusega.

Makstakse 12 kuu eest

Tööandja saab lisaks muudele juhtudele taotleda palgatoetust ka siis, kui võtab tööle inimese, kes on vähenenud töövõimega ja olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud järjest, vabanenud töötuna arvele võtmisele eelnenud aasta jooksul vanglast, töötanud vahetult enne avatud tööturul tööle asumist kaitstud töö tingimustes või olnud töötuna arvele võtmisele eelnenud 15 kuu jooksul töötuna arvel vähemalt 12 kuud järjest ning arvelolek on lõpetatud tööle asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu.

Palgatoetust makstakse 12 kuu eest. Tähtajalise lepingu korral, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte üle 12 kuu. Toetuse suurus on 50% palgakulust, maksimaalselt saab toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses, mis 2017. aastal on 470 eurot kuus.

Palgatoetust ei maksta käsunduslepingu või töövõtulepingu sõlmimisel.


Laiemad võimalused noortele

Vähese töökogemusega noore tööleaitamiseks makstakse tööandjale palgatoetust ja hüvitatakse koolituskulu. Teenuse sihtmärk on 16–29-aastane noor, kes on töötuna registreeritud ega ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on olnud tööga ajutiselt hõivatud kokku alla 30 päeva.

Samuti kuulub sellesse kategooriasse noor, kellel puudub töökogemus või on see kogemus lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud alla aasta või kokku vähem kui kaks aastat).

Tööandjal tuleb noorega sõlmida tähtajatu tööleping või vähemalt üheaastane tähtajaline leping ja võimaldada talle vajadusel kohapeal väljaõpet või osalemist tööalasel koolitusel. Tööalase koolituse kulu hüvitatakse tööandjale kuni 2500 euro suuruses summas kahe aasta jooksul noore töötaja tööleasumisest, et motiveerida noort oma oskusi arendama ja tõsta tema konkurentsivõimet tööturul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 183 korda, sh täna 1)