Avalik kiri nõuab põllumajanduse muutmist keskkonnasõbralikumaks (3)

1.–2. septembril Tallinnas ja Matsalus toimunud konverentsil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku arutanud kümned osavõtjad saatsid Euroopa Liidu põllumajandusega tegelevatele institutsioonidele avaliku kirja, mis sisaldas ettepanekuid ühise poliitika parandamiseks.

Keskkonnakaitset ja talupidamist väärtustavate konverentsist osavõtjate pöördumisele kirjutas alla ka Saaremaa mahetalunik Jaan Kiider.

Avalikus kirjas märgitakse, et võimatu on mööda vaadata põllumajanduse keskkonnamõjust, alates pestitsiidide jääkidest keskkonnas ja toidus ning lõpetades ülemäärase nitraadiga joogivees ja veekogude kinnikasvamisega.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve põhiosa moodustavad I samba otsetoetused, mis erinevad hektaripõhiselt arvestades piirkonniti ja liikmesriigiti kordades. Kusjuures suuremaid toetusi saavates maades on lämmastikubilanss, ammoniaagi- ja kasvuhoonegaaside emissioonid ning pestitsiidikasutus reeglina halvemad.

Seega vajab ÜPP põhjalikku muutust. Tuleb loobuda toetus­õiguste ja ajaloolisel referentsil põhinevate rahvuslike ümbrikute süsteemist. See tuleb asendada toetustega, mis säilitaks avalikke hüvesid pakkuva põllumajanduse ka seal, kus põllumajandustootmine on looduslike eripärade tõttu kallim. Vajame süsteemi, mis peataks põllumajanduse kontsentreerumise ja väldiks maade haaramist Euroopas.

Taludel põhineva põllumajandusmudeli kaitseks tuleb sisse seada jõuliselt progressiivsed toetused esimestele hektaritele väiksemate tootjate kasuks ning senisest oluliselt madalamad toetuste maksimummäärad. Vajame poliitikat, mis toetaks noortalunikke ja kutsuks esile põlvkondade vahetuse taludes.

Põllumajandusega seotud elurikkuse säilitamiseks on möödapääsmatu kõrge loodusväärtusega põllumajanduse arendamine, mis võimaldaks säilitada ja taastada poollooduslikke kooslusi, traditsioonilisi mosaiikseid põllumajandusmaastikke ning paljude liikide elupaiku. Seal, kus intensiivne põllumajandus on maastiku­elemendid hävitanud, tuleb need taastada, luues nii elupaigad kahjurite looduslikele vaenlastele ja tolmeldajatele.

Üks säästev toidutootmise viise on mahepõllumajandus. See arvestab ringmajanduse põhimõtteid ning säilitab tolmeldajate ja mullastiku elurikkust. Tulevane ÜPP peab tagama Euroopa mahetootmise konkurentsivõime.

Tõeline toidujulgeolek on saavutatav vaid vähendades sõltuvust välistest sisenditest, nagu mineraalväetis, importsööt ja pestitsiidid. Edendamist vajavad kõik praktikad, mis võimaldavad selle poole liikuda. Lisaks juba nimetatuile tuleks enim toetada näiteks selliseid meetmeid, nagu viljavahetus, täppisviljelus, toitainebilansi rakendamine, parem sõnnikukäitlus ja kattekultuurid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 309 korda, sh täna 1)