Vanalinna kool keelas dressid ja lõhkised püksid (20)

Kui eelnevatel aastatel pole Kuressaare Vanalinna koolis mingeid ettekirjutusi selle kohta, missugust riietust võivad õpilased koolis kanda, tehtud, siis uue õppeaasta reeglid on riietumisvabaduse tiibu kärpinud.

ÕPETAJA VAURI PRISKE sõnul on värskel õppeaastal koolipildis näha olulist muutust.
Maanus Masing

Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin ütles, et koolis kantava riietuse reglementeerimise tingis asjaolu, et nii õpetajate kui ka direktori silma riivasid mõned nende arvates akadeemilisse õhkkonda mittesobivad riideesemed. Direktor sõnas, et kui ta hommikul lapsi kooli trepi juures tervitas, hakkasid talle silma mõned detailid, mis koolikeskkonda ei sobitu. “Õpilased käisid koolis lõhkiste teksade ja dressidega ning tegime neile märkusi. Siis viidati, et kooli kodukorras pole kirjas, kuidas võib ja kuidas ei või koolis riides olla.”

Seetõttu sai kooli kodukord täiendust, mis dikteerib, et tundides ei käida näiteks dresside, lõhkiste pükste, liialt meigitud näo ja ekstravagantsete aksessuaaridega.

Küsimust arutati ka õpilaste omavalitsuses, kus direktori sõnul käidi välja mõtteid selle kohta, missugune riietus oleks koolis sobiv. “Pilt võiks ikkagi olla natuke akadeemilisem ja viisakam,” leidis Tõnu Erin. “Me ei taha sisse viia mingit nõukogudeaegset süsteemi, kus kõik on täpselt sentimeetri pealt mõõdetud. Oleme arutanud ka ühise koolivormi varianti, kuid leidsime, et me ei saa lapsevanematele dikteerida millegi ostmist ning kui midagi kohustuslikuks teeme, siis peame selle ise kinni maksma,” lisas ta. Direktori sõnul on mõeldud rakendada kooliriietuses mõnd ühist elementi, nagu näiteks lipsu, ja ühtlustada värvigammat, et pilt liialt värvikirev ei oleks.

Tõnu Erin nentis, et alanud kooliaastal on ikka ette tulnud, et õpilasele on riietuse kohta tulnud märkus teha. “Kuna see nõue on alles uus, siis praegu oleme veel natuke leebemad. Ja kui ühel päeval ütleme, et ära homme neid riideid enam pane, siis on ka kuulda võetud. Kui ei kuulata, läheb see ka e-kooli kirja. Ükskord sai õpilane ettepaneku tunnis oma lõhkised püksid kinni traageldada ning seda ta tegi ka, teinekord on kellelgi ka vahetusriided kaasas olnud,” rääkis direktor.

Tema sõnul on rõõmustav asjaolu, et alanud kooliaastal on pilt koolis siiski palju paremaks läinud ja dresse pole enam näha olnud. “Kui reeglid saavad kirja, siis kuulatakse vahest rohkem, sest muidu kipub ikka nii minema, et mis pole keelatud, see on lubatud,” märkis Erin.

Direktori arvamust jagas ka inglise keele õpetaja Vauri Priske, kelle sõnul on värskel õppeaastal koolipildis näha olulist muutust. “Ma ei ütleks, et see vanasti niivõrd meeletu probleem just oli, aga rebitud teksad ja dressid olid ikka sagedane riietus. Praegu pole seda enam näha olnud,” sõnas õpetaja.

Kahe kaheksanda klassi neiu Anastasiia ja Liilia sõnul tekitavad muudatused pigem segadust ning nemad olid arvamusel, et pigem võiks kõikidel olla ühesugune koolivorm. “Kooli peal on küll olnud näha, et vahel on meiki natuke liiga palju või midagi sellist, aga riides tahaks ikka käia nagu noortel kombeks ja natuke moetrende ka järgides,” rääkisid tüdrukud. Anastasiia sõnas, et praegu on vahel segane, milline hilp siis koolikõlbulikuks tunnistatakse ja milline mitte. Liilia leidis, et uus kord vajaks natuke täpsustamist ja ühtlustamist, et kõigil oleks üheselt mõistetav, mis on lubatud ja mis mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 600 korda, sh täna 1)