70 aastat kolhoosi asutamisest

Siis kui Herman Kuning loos esimest kolhoosi,
olnud meil süüa ei saia
ega moosi.
Alguses ta kokku sai
ainult neli lehma,
sellepärast pingutama pidi püksirihma.
Tuhandeid takistusi
tuli tal siis võita,
mitu korda Karotamme jutule ka sõita.

ALGUSAASTATE TÖÖINIMESED: Nemad olid ühismajandi
rajajad.

Viiskümmend aastat tagasi kirja pandud vemmalvärsid Eesti esimese kolhoosi asutamisest pole ainsad luuleread selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks. Hiljem on värsisepad ühismajandi juubeliks kirjutanud laulu, kus on ka sellised salmid:

Sakla rahvas pidu pidas,
toimkond oli püsti hädas.
Õllest polnud puudust tunda,
meistritel võib kiitust anda.
See, kes maitses seda märga,
mängis mitu päeva härga.

Täna kogunevad Saklasse need, kes kolhoosiaega mäletavad, kes ise põldudel, lautades, töökodades, karjamaadel ja metsades tööd rabanud.

Kuidas tollased kommunistliku partei funktsionäärid eelmise sajandi neljakümnendate aastate lõpul püüdsid maarahvast oma raudsesse haardesse haarata ja seal hoida, sellest on üsna palju kirjutatud ja teatrilaval publikulegi mängitud.

Bernhard Viiding on detailselt kirja pannud tema sünnivallas asutatud kolhoosi loo.

Asutasid elukutselised parteitöötajad
1997. aasta Õhtulehes kirjutab Viiding: “Mitte Sakla talupojad, vaid elukutselised parteitöötajad Karotamm ja Kuning tegid esimese kolhoosi, kusjuures selle moodustamise projekti koostasid Allik ja Sokolov. Üksnes see, et õnnestus hankida arhiiviluba, võimaldaski midagi vastukaaluks seada lausvalele eestlaste kolhoosivaimustusest. 23. augustiks olid avalduse esitanud muide ainult neli Sakla talupoega. Ühistamisel sai kolhoos taludest 4 lehma…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 630 korda, sh täna 1)