Aastad 2008 ja 2009 olid puukborrelioosi nakatumiste arvu poolest rekordilised, ent tõusule järgnes langus. Tänavust statistikat vahepealsete aastatega kõrvutades võiks aga arvata, et Lyme´i tõppe haigestumine on taas tõusuteel. Ligi 100 registreeritud haigusjuhtu kuus – sellist asja pole ammu ette tulnud.
Miks need pisikesed kurjamid just siin saarel ennast nii hästi tunnevad ja usinasti levivad? Üheks “süüdlaseks” peetakse pehmeid talvesid. Põhjusi on aga kindlasti rohkem kui üks.
Karta on, et nii mõnigi kahejalgne, kes väikese pahalase käest nakkuse saanud, ei oska kahtlustadagi, et ta borrelioosi põeb. Pole ju puuki oma nahalt leidnud ja löövet nahal pole samuti tekkinud. Enesetunne on aga kehv, mis kehv. Tohtri juurde tõttamisega sel juhul viivitada ei tasu – ootamine teeb olukorra ilmselt vaid hullemaks.
Õpetussõnad, kuidas puugihaigusi vältida, on vist enamikul meist pähe kulunud. Kas need aga sajaprotsendilise kaitse kindlustavad, on iseasi. Nööpnõelapeast pisemgi vaenlane võib rünnata ka seal ja siis, kui me seda kõige vähem ootame.
Kas annab veel rohkem erinevate pealkirjade all kirjutada PUUGIST?Parem tehke mingit kaitsetaktikat PUUKIDE hävitamiseks.Vanasti tehti põldude väetamist või mürgitamist lennuki pealt,sama võiks nüüd teha PUUKIDE hävitamiseks,….aga pole vist mõtet seda öeldagi,niikui nii ei tehta midagi sellist!Inimesed haigestuvad edasi,ravimiametil suur tableti müük ja nii läheb edasi,ongi kõik!
Kõik ajakirjanikud puuke hävitama!Hangud kätte ja metsadess!
vanasti võis kulu põletada, see hoidis puukide arvukuse madalal.