Raamat Saaremaa kolhoosiajast (5)

“Seltsimehed kolhoosnikud! Tööeesrindlased, töö- ja sõjaveteranid! Tervitan teid palavalt tänase erilise päeva puhul,” juhatas omaaegset parteitöötajat kehastanud Valjala vallavanem Aare Martinson sisse kunagiste kolhoosiliikmete laupäevase kokkutuleku Sakla klubis.

RAAMAT “Mälestusi kolhoosist”: Ulvi Põldemaa (vasakul) ja Agnessa Sepp tutvustasid kokkutulnuile värsket 41-leheküljelist suureformaadilist trükist.
IRINA MÄGI

70 aastat tagasi 6. septembril asutati just Saklas Eesti esimene põllumajanduslik artell, mis sai nimeks Viktor Kingissepa nimeline kolhoos.

Parodeerides kunagisi tähtsündmusi, tõid majandi “šefid-punaväelased Kallemäe baasist” saali punalipud.

Medalitega autasustatud “partorg” jätkas ettekannet: “Seltsimees Herman Kuninga eestvedamisel ning partei ja valitsuse targal suunamisel viidi Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi põllumajandus sootuks uuele tasemele.”

Mõne aja pärast viskas esineja medalitega ehitud pintsaku seljast ja siis juba vallavanemana soovis kokkutulnuile toredat õhtupoolikut mõnusate mälestuste rääkimisega.

Vallavolikogu esimees Liilia Eensaar, kes ka ise kunagises kolhoosis spetsialistina töötanud, meenutas tehtut – uute farmide ehitamist, maaparandustöid, spordi- ja taidlustegevust – ning rääkis ka sellest, mida Valjala vald taasiseseisvunud Eestis on maaelu edendamiseks teinud.

Esineja edastas ka rõõmusõnumi, öeldes, et vallavolikogu eraldas Sakla külaarengu seltsile, kes rajanud ka kolhoosimuuseumi, edasiseks tegutsemiseks 1700 eurot.

Kolhoosi loomise loo maalis detailselt kuulajaile silme ette Jursi külas üleskasvanud ajaloolane Bruno Pao. “Tegelikult hakkas see asi pihta 1939. aasta oktoobri lõpus, kui punaväelased näitasid veel valmis ehitamata Kallemäe kooli koridoris meile filmi “Volga, Volga”. Seal näidati vene rahva lõbusat elu,” juhatas Pao oma ettekande sisse.

Kunagine esimees Enn Pukk rääkis kolhoosis juhtunud imelikest asjadest. Jaburdusi, vahel täiesti uskumatuid asju juhtus aastakümnete jooksul palju.

Oma töömehetööd kolhoosis alustanud ning hiljem Valjala valda ja Saare maakonda juhtinud Kaido Kaasik tundis heameelt, et Sakla selts on kolhoosiaegset ajalugu talletanud. Valjala kooli õpilasena oli Kaasik Herman Kuninga nimelise pioneerimaleva liige.

“Minu asi oli käia Lööne külas Herman Kuninga kohta üleskirjutusi tegemas. Meestel käis õllekapp vestluse ajal ringi. Mida rohkem kesvamärjukest joodi, seda julgemaks muutusid meeste jutud. Räägiti ka seda, mida tol ajal lehtedes ja raamatutes ei kirjutatud,” meenutas Kaasik.

Naabermajandist tõi tervitusi sealmail kolhoosi juhtinud Aarne Lember.

Külaarengu seltsi liikmed Ulvi Põldemaa ja Agnessa Sepp esitlesid uut raamatut “Mälestusi kolhoosist”. Raamatus on lugusid 19 autorilt. Fotod on kolhoositööst, sportlaste ja taidlejate tegemistest.

“Toitu ei toodeta Selveri, Maksimarketi, Rimi, Prisma jne laoruumides ja lettidel, vaid ikka lautades, põldudel ja niitudel,” kirjutab Hommiku kolhoosis agronoomina töötanud Kati Nõu. Nii oli see ka kolhoosiajal ja need inimesed, kes rasket maatööd tegid, väärivad austust.

Laupäeval pakkusid kokkutulnuile meelelahutust taidlejad, ligi 40 lauljat, pillimeest ja tantsijat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 659 korda, sh täna 1)