Ülo Kivine: võipaanika taandub, hind ei lange (8)

Vähe sellest, et või hind on viimase 1,5 aastaga tõusnud ligi kolm korda, on selle valik poeriiulitel ahtaks jäänud. Piimatööstuse juht soovitab aga “võipaanikast” üle olla.

PAANIKAKS POLE PÕHJUST: Ülo Kivise kinnitusel ei ole või otsa lõppenud, arvestada tuleb lihtsalt mõnevõrra kõrgema hinnaga.
MAANUS MASING

Kuigi erinevalt mõnest pealinna ostukeskusest üheski Kuressaare kaupluses või täiesti otsas pole, on kõikides kauplustes mõne toote kohal riiulis tühimik.

Siinsele rahvale meelepäraseimat tavalist Saaremaa võid oli esmaspäeva ennelõunal Kuressaares vaid kolmes kaupluses – Tooma poes ja Kaubaaidas ning Kihelkonna mnt Rimis. Kui ühisjooni tõmmata, siis paiknevad kõik need poed Smuuli elurajooni ümber ning kõige lähemal piimatööstusele.

Kõige paremini oli võiga varustatud Kaubaait, kus oli saadaval nelja sorti tavalist kodumaist koorevõid (Kaval Ants, Saaremaa, Hüva taluvõi ja Tere). Kõige kesisem oli valik Rimi supermarketis Auriga keskuses ja Maximas, kus oli müügil vaid üht sorti Eesti võid. Odavaima kilohinnaga oli eile hommikupoolikul Rimi Basic (7,78 eurot kilo) ja kõige kallim Alma Eesti või (11,16).

Müüjatega vesteldes jäid või defitsiidist rääkides kõlama väljendid “tarnelünk” ja “inimeste kasvav nõudlus”. Võid küll tuuakse, kuid sageli saab pood tellitud koguse kätte osaliselt.
Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine tõdes, et neil on või tootmiskogused praegu kui mitte samad, siis isegi pisut suuremad kui eelmisel aastal. “Kuhu või kaob? Ma rahustaks kõiki, kindlasti ei saa öelda, et on võikriis, pigem on tegemist mitmete asjaolude kokkulangemisega,” nentis ta.

See on Kivise sõnul tõsi, et maailmas on või tarbimine kasvanud. Seda eelkõige tervislikkusele rõhudes ja ka seetõttu, et paljud toidutööstused on hakanud taimse rasva asemel kasutama loomset rasva. “See on võihinnad kohutavalt äkki üles löönud, see on küll tõsi,” tunnistas ta.

Tööstuse juht nõustus ka, et viimaste päevade kajastuste tõttu on kindlasti tekkinud teatav paanika. “25–30 aastat tagasi oli või üks põhitoiduaine ja vanemad inimesed võib-olla mäletavad, et ka siis oli defitsiite ja auke,” kõneles Kivine. Nõnda on mingi psühholoogiline moment pannud inimesi nüüdki poes rohkem võid ostma ja ette varuma. “Aga mina ütlen küll, et varumiseks pole põhjust,” lisas ta. “Või ei ole otsa lõppenud, arvestada tuleb lihtsalt mõnevõrra kõrgema hinnaga.”

Kivise sõnul oli kriis kahel viimasel aastal põllumajanduses. “Praegu on aga kriis lõppenud ja piima hind tõusnud. Ühes sellega tuleb arvestada, et tõusevad ka piimatoodete hinnad,” selgitas ta. “Või on saanud võib-olla lihtsalt natuke rohkem võimendust.” Kivine usub oma sõnul, et paanika läheb üle ja olukord stabiliseerub usutavasti lähikuudel.

Postimehes selgitas E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas, et väga suur nõudlus või ja koore järele on tekkinud terves maailmas. Üks peamine põhjus on temagi sõnul inimeste tarbimisharjumuste muutumine – inimesed on hakanud rohkem tarvitama normaalse rasvasusega tooteid. Vahepeal, kui tehti suurt promo margariinile ja valitses vägev lahjade piimatoodete buum, jäi ka koort või tootmiseks rohkem üle ja selle hind langes.

Tasub märkida, et ükski piimatööstus ei tooda võid eraldi, vaid või on eelkõige juustu ja vähemal määral ka joogipiima kõrvalprodukt. Üle poole Eestis töödeldavast piimast tehakse juustuks ja niipalju, kui juustu valmistamise protsessis koort tekib, on võimalik sellest ka võid teha. Pealegi läheb neljandik Eesti toorpiimast Lätti ja Leetu.

Toiduainetööstuse huvi piimarasva vastu sai Jaanus Muraka sõnul alguse paar aastat tagasi USA-st, kus läbiviidud uuringud tõdesid piimarasva tervislikkust ja tarbija hakkas selle juurde tagasi pöörduma. Ka jäätise-, šokolaadi- ja pagaritööstus on hakanud taimsete rasvade asemel rohkem koort kasutama.

Kui veel mõni aeg tagasi pakkusid Eesti kaubanduskettidele võid ka poolakad, leedulased ja lätlased, siis või üleilmset hinnatõusu ja nõudluse kasvu arvestades pole odavate hindadega Eestis poodidesse trügimine neile enam mõttekas. Välismaa tööstuste abiga valitsenud võiküllus on otsas ja kohalikel tootjatel pole importvõi kadumisest tekkinud lünka võimalik korrapealt täita.

Muraka sõnul annab praegune võikriis põhjuse mõelda toidujulgeolekule. “Kui meil oli kaks aastat piimanduskriis, siis naerdi põllumeeste kehv olukord välja ega peetud nende toetamist vajalikuks,” sõnas Murakas. “Öeldi, et meil on mujalt nii palju pakkumisi.”

Riikidel, nagu Jaapan, USA ja vanad Euroopa maad, on põllumajanduspoliitika tähtsal kohal, et garanteerida toidutootmise jätkusuutlik areng ja toidujulgeolek. “Karjakasvatus on 100-aastane projekt – rohumaade rajamine, tõuaretus. On rumal lasta lühiajalise kriisiga oma kari maha lüüa ja siis ükskord on letid tühjad,” märkis Murakas.

Kertu Kalmus, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 327 korda, sh täna 1)