Kaja Juulik – 1500 ürituse korraldaja

Karala külaelu arendamise seltsi eestvedaja Kaja Juulik (fotol) on külaelu eestvedajana oma panuse andnud ligemale 1500 ürituse korraldamisse.

“Võin käe südamele panna, et minu elus ei möödu pea ühtegi päeva, mil ma vabatahtlikku tööd ei tee,” räägib Kaja Juulik, kes on ka 30. septembril kolmandat korda toimuva Karala saama- ja saunapäeva üks korraldajaid.

21 aastat külaseltsi juhtinud ja muudes vabatahtlikes organisatsioonides kaasa löönud Juuliku sõnul kulub tal vabatahtlikule tegevusele keskeltläbi kaks tundi päevas. Mõistagi pole Kaja kunagi sellist arvet pidanud, ent pakub tõenäolisena tunduva numbri välja pärast pikemat järelemõtlemist Saarte Hääle palvel.

Ürituste organiseerimisele kulub aega sõltuvalt ürituse mahust erinevalt. Suuremate ja traditsiooniliste ürituste korraldamisele hakatakse müüri laduma juba aasta enne nende toimumist. Algab see esinejate ja rahastajate otsimisega, erinevate osapoolte kaasamisega, ajakirjandusega suhtlemisega, info levitamisega. Suure külaeluürituse korraldamisele kuluva vabatahtliku töö maht võib Kaja hinnangul olla 400–500 töötundi.

Paarikümne külaseltsi aasta jooksul on Kaja Juulik korraldanud umbes 1500–1600 erineva mahuga üritust. Arv paistab uskumatu, kuid ürituste all ei pea Kaja silmas ainult Odagala või saama- ja saunapäeva laadseid üritusi. Traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste kõrval lähevad sellesse statistikasse ka koosolekute organiseerimine, õppepäevade, õpitubade, koolituste korraldamine, külaga tutvuma tulnud ekskursioonide vastuvõtmine, külamaja majandamine-koristamine nii seest kui ka väljast, pisiremondid jne.

Paljude ürituste jaoks on vaja kirjutada projekte ja leida rahastust. Ka projektikirjutamine ja juhtimine on olnud Kajale vabatahtlik töö. Samuti läheb vabatahtliku töö alla erinevate probleemide lahendamine külas ja ametkondadega suhtlemine. Vabatahtlikku tööd tehakse Karala külaseltsi eestvedaja sõnul palju rohkem just neis seltsides, kellel on külamaja. On ju vaja korras hoida nii maja kui ka selle ümbrust, millele paljudel juhtudel lisandub veel näiteks teeäärte, avalike platside ja bussiootepaviljonide korrashoid.

Vabatahtlik tegevus tuleb tavaliselt millegi arvelt ning eeskätt on see pere ja oma töö, mille eest palka saad, räägib Kaja Juulik. Kõige selle vahel tuleb leida mõistlik tasakaal ja panna paika prioriteedid.

Kaja sõnul motiveerib teda sageli tegutsema võimalus teha koostööd inimestega, kes külaelu edendada tahavad. “Aastate jooksul on kriitiline mass inimesi ikka olnud, kes kaasa tulevad ja teha soovivad,” kinnitab ta. “Kui neid inimesi ei oleks olnud, siis ei oleks olnud ka nii pikka tegutsemisaega.”

Külaelu käigus hoidmine on Kaja sõnul väärt ainuüksi juba seetõttu, et paljudes Eesti külades ongi ühistegevus ainus, mis üldse on alles jäänud. Ülejäänud teenused ja tegevus on nihkunud suurematesse keskustesse. “Mina koos kaasteelistega saan nautida tehtut ning samas hoida ja arendada olemasolevat,” räägib Kaja, kutsudes inimesi 30. septembril Karalasse. Lisaks saama- ja saunapäevale peetakse seal samal ajal ühtlasi Lääne-Saare valla külade päeva. Külakosti pakuvad naisrühm Laieldes Pärnu-Jaagupist ja segarahvatantsurühm Pilgar Pilistverest Viljandimaalt. “Üritus on mõeldud kogu perele ja osavõtjaid ootame üle Saaremaa,” ütleb Kaja Juulik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 415 korda, sh täna 1)