Kalurid tahavad Läätsale uue kalatsehhi ehitada (26)

Nasva kalandusühistu taotleb Läätsa sadamasse kalatöötlemise tsehhi ja külmhoone rajamiseks Saarte Kalanduse kaudu 200 000 eurot, et omapüütud kala vääristada.

LOOTUSRIKKAD: Arvi Talk (vasakul) ja Andres Kirs loodavad, et seekord õnnestub neil oma projektile rahastus saada.
MAANUS MASING

Nasva kalandusühistu liige Arvi Talk ütles, et kalatöötlemise tsehhi rajamisega tahetakse lihtsalt omapüütud kala hinda väärtustada, et oma töö eest rohkem raha saada. “Praegu saame räimekilo eest 20–25 senti, sellega ei ole enam võimalik edasi tegutseda ja praegune tegevus pole meie jaoks jätkusuutlik,” nentis ta.

MTÜ Läätsa Rand juhatuse liige Andres Kirs ütles, et tööstusesse kavandatakse kala kuivatamist, suitsutamist ja fileerimist. “Kui me omapüütud kala ise fileerime ja suitsutame, saame küsida ka kõrgemat hinda,” märkis ta, lisades, et toodangu turustamise osas on plaanid olemas ja nõudlus kala järele on piisav.

Positiivselt meelestatud

Kui meeste esialgsed plaanid ehitada oma tsehh Nasvale nurjas alevikuelanike vastuseis, siis Läätsal on Andres Kirsi sõnul olnud kõik positiivselt meelestatud. “See on sadama territoorium ja ka vallavalitsus suhtub meie ettevõtmisse hästi. Kellegi jaoks ei ole meie plaanid probleemiks ning inimesed ja vald näevad heameelega, et keegi siin midagi teeks,” rääkis ta, kuid lisas, et kui see nüüd läbi ei lähe, siis löövad mehed kaluriametile käega.

Kuigi meeste eelmised projektid ei ole Saarte Kalanduses toetust leidnud, suhtutakse nüüdsesse ettevõtmisse suurte lootustega ja positiivsete arengute korral soovitakse juba kevadel tegutsema hakata. Projekti omaosalus on 60 000 eurot.

Mittetulundusühingu Saarte Kalandus juhatuse esimees Jüri Saar ütles, et projekte hindab üheksaliikmeline komisjon. “Meil käib protsess vastavalt Euroopa Liidu nõudmistele ja enne ei saa teemat kommenteerida, kui projekti pole näinud või hinnatud. Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema erapooletud,” täpsustas Saar.

Tosin osanikku

Andres Kirs ütles, et sellist kalatöötlemise tsehhi ja külmhoonet on kaluritele väga vaja ning praegu on nõus osanikuks hakkama 12 kalurit ja nimekiri pole veel lukus. “Sellel kaluril peab olema kalapüügiluba ja ka mingi väljapüük,” rõhutas ta. “Ei saa nõnda, et panin võrgud suvel sisse ja müüsin kala siis naabrinaisele maha. Meil sellised mehi siia vaja ei ole. Kala tuleb püüda ikka tonnides. Võib-olla saame ka Läätsa kalatööstusega koostööd teha.”

Plaanitav kalatsehh aga uusi töökohti juurde ei too, sest mehed tahavad ise seda tööd teha. “Hommikul tuled merelt ära, paned kala külma või fileerimisse ja hakkad tööle,” rääkis Arvi Talk. “Meil on aastas kuus kuud püügiaega ja nüüd tahame ka teisel poolel tööd teha. Tegevjuhi peab muidugi palkama, sest keegi peab seda asja kureerima. Ja kui on suurem püügiperiood, siis võib-olla palkame ka mõned hooajatöölised, sest mehed ise on püügiga kinni.”

Taotlusvoor kestab 18.– 25. septembrini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 920 korda, sh täna 1)