Viirelaiult kaovad lambad (2)

MTÜ Kotkaklubi kaalub Viirelaiule veebikaamera paigaldamist, et selgitada, kas kaitsealused merikotkad on seotud laiule toodud lammaste kadumisega.

Kotkaklubi liikme, Põlvamaa kontaktisiku Urmas Sellise sõnul pöördusid oma murega loomade kadumise pärast tema poole Lõuna-Eestist laiule seda hooldama toodud lammaste omanikud.

“Kui tuhat lammast viiakse laiule ja viiskümmend neist jäävad jäljetult kadunuks, siis tekib ju küsimus, kuhu nad jäid,” tähendas Sellis. Tema andmeil jäi mullu kadunuks poolsada lammast, tänavu aga mõniteist kuni paarkümmend.

Sellise sõnul on saartel lambakasvatajate seas üsna levinud arvamus, et lammaste kadumises on süüdi merikotkad. Kuna Sellis tegutseb ka ise lambakasvatajana, on ta oma sõnul aga üsna kindel, et see jutt paika ei pea.

“Kui kotkad lambaid murraks, ega nad siis järelejäänud luid ja villa minema viiks,” lausus ta.

Sellis möönis, et pisikest lambatalle rünnata ja sellega minema lennata suudaks kotkas ehk küll, ent täiskasvanud lammas on kotka jaoks liiga suur saak.

“Ja Viirelaiul pole talled, vaid vähemalt 30–40-kilosed lambad,” märkis Sellis. “Miks rünnata lammast, kui kotkal on merest võtta kala ja veelinde – ta kindlasti eelistab neid.”

Sellise sõnul söövad merikotkad aga loomade korjuseid, mis on vedelema jäänud. “Kui lind lõpnud lammast sööb, võib pealtnägijale küll jääda mulje, et küllap kotkas selle lamba murdis,” rääkis Sellis. Ta lisas, et Viirelaiu lammaste kadumise taga võivad olla aga hoopis inimesed.

Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees Ants Kuks kinnitas, et Viirelaiule toodud lammaste omanikud loomade kadumises kedagi otseselt süüdistanud ei ole. Nagu Sellis, ei pea temagi tõenäoliseks, et kotkad lambaid murravad. “Pigem on kotkaklubi ja lambakasvatajate ühine huvi teada saada, kuidas merikotkas saarel käitub ja kas ta korjuseid söömas käib,” rääkis Kuks.
Klubi liikmed leidsid, et veebikaamera võimaldaks jälgida nii kotkaste, lammaste kui ka inimeste liikumist ning planeerida edaspidi karjatuskoormust.

Kui esialgu soovis klubi panna kaamera üles tuletorni, siis veeteede amet kaamera paigaldamiseks luba ei andnud. Amet põhjendas, et tuletornis ei ole täiendavatele seadmetele piisavalt ruumi. Kaamera toiteks torni fassaadile või rõdule paigaldatav päikesepaneel aga muudaks torni välisilmet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 846 korda, sh täna 1)