Hooletusse jäetud Saaremaa dendraariumid on kaotanud väärtuse (6)

Keskkonnaamet kavatseb kolmest Saaremaal riikliku looduskaitse all olevast dendraariumist kaks looduskaitsealuste objektide nimekirjast välja arvata.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets ütles, et kaitse alt plaanitakse välja arvata Georg Karmla rajatud dendraarium Pärsamal ja Juhan Alase dendraarium Kuiste külas. “Alati mängib kaasa asjaolu, et kas keegi selle ala eest hoolitseb – teeb hoolduslõikust või uusi istutusi – või mitte,” sõnas Mets, kelle sõnul on mõlemad riikliku kaitse alt väljaminevad puittaimede kollektsioonid unarusse jäänud.

2009. aastal keskkonnaameti tellimusel ja ekspert Urmas Rohu koostatud Saaremaa kaitsealuste dendraariumide ekspertiisi kohaselt on Pärsama dendraariumis vähenenud võõrliiki puittaimede arv viimase poole sajandi jooksul 83-lt 37-ni. Dendraarium on liikide kahanenud arvu ja aastatepikkuse hooldamatuse tõttu kaotanud suure osa oma esialgsest väärtusest. Pärsama dendraarium on põhiosas eravalduses, osa maast kuulub õigeusu kirikule.

Eksperdi hinnangul pole Pärsama taimekollektsioonis praegu enam kasvamas ühtegi sellist haruldust, mis oleks Eesti mastaabis haruldane ja vajaks ranget kaitset. Kui varem kasutasid kooliõpilased Pärsama dendraariumi bioloogiavallas teadmiste omandamise kohana ja nende abiga hoiti dendraarium enam-vähem korras, siis praeguseks on koolilaste külaskäigud parki lakanud. Küll aga leiab Urmas Roht, et dendraarium võiks jääda edaspidi kohaliku omavalitsuse kaitse alla.

85 aastat tagasi alguse saanud Juhan Alase dendraarium Valjala vallas Kuiste külas on samuti praeguseks täielikult unustusse jäänud. Kõikjal vedelevad murdunud ja kuivanud puud, juurdepääsutee on umbe kasvanud ja porine ning huvilistel pole sinna peaaegu et võimalik pääseda.

Naabertalu peremehelt saadud info kohaselt pole dendraariumis külastajaid näha olnud juba aastaid. Ka dendraariumi rajaja järeltulijate puhul pole nähtavat huvi isakodu ja kollektsiooni vastu märgata. Hoolimatuse tõttu on dendraariumi liigiline arvukus viimase poole sajandiga tugevasti langenud. Siiski kasvas eksperdi külaskäigu ajal 2009. aastal Kuistes veel kogu Eesti mõistes mitmeid silmapaistvaid võõrliikide eksemplare – hiigel-elupuu, ida-jugapuu, jaapani lehis, suuremõõtmeline berliini pappel jt –, kuid üldmuljet dendraariumi hääbumisest ei suutnud need korvata. Õppeotstarbeliselt ja külastusobjektina on Alase dendraariumi tähtsus tänapäeval olematu.

Leisi abivallavanem Enno Reis ütles, et Leisi vald pigem ei ole Pärsama dendraariumi kaitse alla võtmisest huvitatud, Valjala vallavanema Aare Martinsoni sõnul pole vald selle teemaga veel kokku puutunud.

Seevastu Pöide vallas asuv ja RMK poolt hooldatav Mihkel Ranna dendraarium kui meie dendraariumide lipulaev ja visa inimtöö musternäidis väärib eksperdi sõnul riiklikku kaitset ja head hooldust ka edaspidi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 127 korda, sh täna 1)